õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
Punktis 3.4 kirjeldatud keele kasutamise küsimuses vastas peadirektor, et väljasaadetavatele nende kohta tehtud otsused,<br />
kirjavahetus jms tõlgitakse neile arusaadavassse keelde vastavalt väljasaatmiskeskuse ametniku keeleoskusele, kui<br />
väljasaadetav seda soovib. Lisaks tutvustavad väljasaatmiskeskuse ametnikud, enne väljasaatmiskeskuse juhataja otsuse<br />
valmimist, väljasaadetavale tehtava otsuse sisu ühes tema õigusega KMA toiming või otsus vaidlustada. Koormavate<br />
otsuste resolutiivosade tõlkimine toimub keskuses. Peadirektor pidas vajalikuks märkida, et väljasaadetavale esitatakse<br />
kohtu poolt isiku taotluse korral kohtuotsuse ametlik tõlge. Peadirektor selgitas, et üldjuhul on väljasaadetaval kaitsja,<br />
kes tagab omalt poolt otsuste ja teiste dokumentide arusaadavuse ning isiku õiguste kaitse. Lõpetuseks märkis peadirektor,<br />
et tulevikus tõlgib KMA ka võimaluse piires väljasaadetavatele edastatavad kirjad.<br />
Punktis 3.5 kirjeldatud eraldusruumi ukse sees asuva pidevat järelevalvet võimaldava vaateava kohta teavitas peadirektor,<br />
et küsimus on lahendamisel ning veekloseti ette ehitatakse privaatsust tagav eraldussein.<br />
Punktis 3.6 kirjeldatud kokkusaamiste küsimuses selgitas peadirektor, et väljasaadetavate endi soovidest väljakujunenud<br />
praktikale vastavalt on kokkusaamiste pikkuseks üldjuhul üks tund. Väga harvad on juhused, kus väljasaadetav<br />
soovib kolme tunni pikkust kohtumist. Vajadusel võib kokkusaamine kesta kuni kolm tundi. Kokkusaamiste võimaldamine<br />
nädalavahetustel või pärast kella 17.00 eeldab täiendavate ametnike olemasolu väljasaatmiskeskuses, milleks<br />
KMA-l puuduvad vajalikud rahalised ressursid.<br />
Punktis 3.7 kirjeldatud usaldusliku vestluse pealt kuulamise kohta vastas peadirektor, et probleem on lahendamisel<br />
ning ruumi paigaldatakse helikindel aken.<br />
Punktis 3.8 välja toodud puuduste kohta väljasaadetavate infomaterjalides selgitas peadirektor, et õiguskantsleri märkuseid<br />
arvestatakse ning dokumenti muudetakse.<br />
18. Kontrollkäigud Lõuna Politseiprefektuuri ja Lääne Politseiprefektuuri arestimajadesse<br />
Asi nr 7-7/071415<br />
(1) Õiguskantsleri nõunikud korraldasid 22.08.2007 kontrollkäigud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva, Võru ja Valga<br />
arestimajadesse ning 29.08.2007 Lääne Politseiprefektuuri Kärdla ja Kuressaare arestimajadesse.<br />
(2) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid, kas arestimajades on tagatud kinni peetavate isikute põhiõigused ja -vabadused.<br />
(3.1) Kontrollimisel selgus, et Kuresaare arestimaja on äärmiselt ebasanitaarses seisukorras. Koridoris levis vänge uriinihais<br />
ja õhk oli läppunud. Ventilatsioonisüsteem ei töötanud, samuti ei ole võimalik avada arestimaja koridori avada.<br />
Pesemisruumis, mida kinni peetavad isikud saavad kasutada korra nädalas 15 minuti jooksul, oli põrand räpane ja<br />
kaetud musta puruga.<br />
Arestimajas on neli kambrit, igas kambris on kaks voodikohta. Lisaks on arestimajas veel kainenemiskamber, milles<br />
puudub voodi või nari (põrandat kattis vaid laudadest konstruktsioon).<br />
Kambrites puudub lugemist võimaldav tehisvalgus, aknad on kinni müüritud ning kappe, lauda ja toole ei ole.<br />
Hügieeninurga ja WC funktsiooni täidab nurgas seisev plastmassist ämber, mida kinnipeetavad tühjendavad ise 1–2<br />
korda päevas.<br />
EIÕK artiklist 3 ja PS §-st 18 tulenevalt ei tohi kinnipidamiskoha olmetingimused olla inimväärikust alandavad.<br />
Euroopa inimõiguste kohtu praktika 634 järgi koheldakse kinnipeetavat inimväärikust alandavalt siis, kui põhjustatud<br />
kannatused ja alandus ületavad sellise taseme, mida seostatakse tavaliselt seadusliku ravi või karistusega.<br />
Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb ennekõike arvesse võtta asjaolude koosmõju, nt kambrite sisustus, hügieenilisus<br />
ja isiku kinnipidamiskohta paigutamise kestus.<br />
Kuressaare arestimajas ei täideta mitmeid elementaarseid kinnipidamistingimuste nõudeid. Muu hulgas ei ole üheski<br />
kambris VangS § 45 lõikega 1 nõutud akent ja kinnipeetud isikutel puudub võimalus ühetunniseks jalutuskäiguks<br />
värskes õhus (VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5) 635 . Kinnipeetavatel puudub vaba juurdepääs klosetile ning loomulike<br />
vajaduste rahuldamiseks kasutatakse kambris olevat ämbrit. 636 Kambris puudub ka eraldatud ala, kus kinnipeetu saaks<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
634 Nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.11.2005 otsus asjas nr 64812/01, Alver vs. Eesti Vabariik.<br />
635 VangS § 156 lg 3 sätestab, et isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse sätteid eelvangistuse (5. peatükk) ja aresti (4.<br />
peatükk) kohta. Aresti täideviimisele laienevad VangS § 86 lg 3 järgi vangistusseaduse 1., 2., ja 7. peatüki ning § 109 sätted aresti täideviimist<br />
reguleerivas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 90 lg 1 järgi kohaldatakse eelvangistuse kandmisele vangistusseaduse 1., 2., ja 7. peatüki<br />
sätteid vangistusseaduse 5. peatükis sätestatud erisustega.<br />
636 VangS § 45 lg 1: “Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale<br />
kambris elu<strong>tegevuse</strong>ks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.” Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 “Eluruumidele<br />
esitatavate nõuete kinnitamine” p 9: “Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega<br />
samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.”<br />
237
Change language