Impactos socioculturales en el turismo comunitario. Una ... - Pasos
Impactos socioculturales en el turismo comunitario. Una ... - Pasos
Impactos socioculturales en el turismo comunitario. Una ... - Pasos
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Dint<strong>el</strong> <strong>en</strong> la zona arqueológica<br />
de Bonampak<br />
wayibaletik, ya sk’an ja’uk lek chikan ya’t<strong>el</strong>ik te jal<br />
spas<strong>el</strong> k’u’il pak’etik jaito ma jichuk, te ch’oletik te ayik<br />
ta “ Frontera Corozal “ yo’tan ma xch’ayik te a’t<strong>el</strong>il<br />
te a’bilik yu’un yil<strong>el</strong> yutsil lum k’inal, yu’un jich ya<br />
x-utsub-a te stojolike, la snopik spas<strong>el</strong> luch ta stojol<br />
jtul me’<strong>el</strong> te aynix sna tey ta slum sk’inalik,abotik sp’ijil<br />
yu’un m<strong>el</strong><strong>el</strong> ay bay<strong>el</strong>ix antsetik ch’ayemix yo’tanik ,<br />
ja’ sw<strong>en</strong>tail te lok’ikbe<strong>el</strong> ta sle<strong>el</strong> yan lum k’inal k’alal<br />
ta toyem te’ ak’ ja’mal. Ja’ jich a-och ya’t<strong>el</strong>ik ta yil<strong>el</strong><br />
yaxalum k’inal, jich ajajch sna’ sjol yo’tanik te bitik<br />
ch’ayemix yu’unike sok jajch snopik spas<strong>el</strong> yach’il<br />
ch’al<strong>el</strong>aletik sok yantikxan bi ajajch snopik, ay yantik<br />
antsetik ts<strong>el</strong>taletik yakalik ta slok’es<strong>el</strong> jalabiletik, jich<br />
bit’il skomol sk’u’ antsetik te yananix stuuntesik-ae<br />
ya me xchonik te banti ay ula’tawanejetik, jich bit’il ta<br />
“ Cascada Ch’<strong>en</strong> Ulich”, ta yach’il “ Palestina “.<br />
Te ula’tawanejetik ya sk’an yilik lekil toyem te’ ak’<br />
ja’maletik, ja’nix jich te yajwale ya sk’an te ja’uk<br />
yak’o yo’tanik yu’un te bats’il lum k’inale, sok na’<strong>el</strong><br />
bi ut’il stal<strong>el</strong> xkuxlejalik te yakal yak’b<strong>el</strong>ik ta il<strong>el</strong>e. Te<br />
yajwalul te toyem te’ ak’ ja’male snopojik te ya to<br />
staikbe<strong>el</strong> slekil<strong>el</strong>ik ta sw<strong>en</strong>ta yil<strong>el</strong> yutsil lum k’inal,<br />
manchuk ya sk’an lek kanantay<strong>el</strong>, ak’a k’axuk sk’aal<strong>el</strong><br />
ta yil<strong>el</strong> yach’ubtes<strong>el</strong> , bistukwan ma xyich’ ak’<strong>el</strong> ta<br />
il<strong>el</strong> bin ut’il ya yich’ pas<strong>el</strong> kuxin<strong>el</strong>il, k’op a’yejetik te<br />
yakal ta ch’ay<strong>el</strong> stuuk ta sw<strong>en</strong>taiknix te yajwal jnaklej<br />
jlumetik, yu’un jich ya xju’ ya yik’ikt<strong>el</strong> te mach’atik<br />
ya sna’ik yich’<strong>el</strong> ta muk’ te lum k’inale, ja’nix jich ya<br />
sleik te ma pajaluk te ba ya xbe<strong>en</strong>ik k’ax<strong>el</strong> ta sle<strong>el</strong> kux<br />
o’tanil.<br />
| 138