237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TMS § 149 1 lõige 2 võimaldab kohtutäituril saata teade ükskõik millisele teisele korteriomanikule, kui<br />
tal ei õnnestu korteriühistu või valitseja isikut tuvastada. Pärast <strong>KOS</strong> <strong>III</strong> jõustumist vajadus selle sätte<br />
järele kaob ja see tunnistatakse kehtetuks, sest korteriomandid ja korteriühistu on registrites seotud,<br />
nii et korteriühistu tuvastamine ei ole enam probleem. Isegi juhul, kui korteriühistul puudub juhatus<br />
(eelnõu § 24 lg 3), piisab teate kättetoimetamisest ühele korteriomanikule tulenevalt juhatuse liikmete<br />
passiivse esindusõiguse üldistest põhimõtetest (vt ka seletuskirja eelnõu § 24 kohta).<br />
Kohtutäitur avaldab talle teatatud võla ja kulude edasise arvestuse aluse enampakkumise teates, sest<br />
tegemist on kinnisasja koormava kolmanda isiku õigusega (TMS § 153 lg 1 p 5).<br />
Enne enampakkumise toimumist peab korteriomanike ühisus või korteriühistu teatama kohtutäiturile<br />
ostjale üle mineva võla lõpliku suuruse (TMS § 153 1 lg-d 1 ja 2). Silmas on peetud neid laekumata<br />
nõudeid, mille edasise arvestuse alusest on eelnevalt TMS § 23 lg-te 4 2 ja 4 3 või § 149 1 lg 3 kohaselt<br />
teatatud. Need nõuded teeb kohtutäitur ostjale teatavaks enampakkumise toimumise ajal.<br />
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (§ 92) muutmine<br />
ÜVVKS-s tehakse muudatused, mis on vajalikud suurema õigusselguse saavutamise jaoks.<br />
ÜVVKS § 1 lg 1 praegune sõnastus näeb ette „kinnistute veega varustamise“ ja lg 1 1 kohaselt on<br />
kinnistuks ÜVVKS tähenduses ainult kinnistud KRS § 5 1 p 1 ja 2 tähenduses ehk kinnisasjad ja<br />
hoonestusõigused. Seega ei ole kinnistuks ÜVVKS tähenduses KRS § 5 1 p-des 3 ja 4 nimetatud<br />
kinnistud ehk korteriomandid ja korterihoonestusõigused.<br />
Kinnistu kasutamine sellises tähenduses on vale juba seetõttu, et KRS tähenduses on kinnistu<br />
kinnistusraamatu kui õigusregistri objekt ehk õiguslik fiktsioon, mille veega varustamine ja millelt<br />
reovee ärajuhtimine on loogiliselt võimatu. Samuti ei saa kinnistu ega ka kinnisasi kui õiguse objekt<br />
olla lepingulise suhte pooleks. See aga on ÜVVKS-i üldisem probleem, mille lahendamine ei ole<br />
praeguse eelnõu raames võimalik.<br />
<strong>KOS</strong> <strong>III</strong> eelnõu raames on siiski võimalik selgemalt reguleerida otseselt korteriomandiga seotud<br />
küsimusi. Seejuures tuleb eristada kahte küsimust. Esiteks, mitme ühenduse kaudu kinnisasja veega<br />
varustamine toimub ja kus see või need paiknevad. PlanS 9 lg 2 p 7 kohaselt määratakse<br />
detailplaneeringuga mh ka tehnovõrkude ja –rajatiste asukoht krundil. Seega määratakse<br />
detailplaneeringuga ära see, kus paiknevad ühendused teenuse pakkuja võrguga ja kui palju neid on.<br />
Mitme ühenduse olemasolu iseenesest aga ei määra ära vastust küsimusele, kes on vastava lepingu<br />
pooleks. Eriti terav on see küsimus just korteriomanditeks jaotatud kinnisomandite puhul.<br />
Riigikohus on ÜVVKS § 8 lg 5 tõlgendamisel leidnud, et „ühisveevärgist vee võtmise ja reovee<br />
ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks [saavad] olla vee-ettevõtja ühelt poolt ja teiselt poolt<br />
korteriomanikud ainult ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu kui korteriühistu<br />
109
Change language