237_KOS SK III KK.pdf

Kinnisasja, st kõigi korteriomandite asukoha aadressi muutumisel kinnistusraamatus muutub
automaatselt ka korteriühistu nimi. Need andmed saab kinnistusraamatu pidaja omakorda maakatastri
pidajalt (KRS § 13 lg 3). Kuna need andmed ei ole kande andmed, siis ei saa nende muutmise peale
esitada määruskaebust, nagu näeb ette TSMS § 599 teine lause. Korteriühistu nime muutumisel näeb
eelnõu ette sama põhimõtte – registriosakond muudab korteriühistu nime registrikaardil
kinnistusosakonnalt saadud andmete alusel ja selle kande peale ei saa esitada määruskaebust (lg 2).
Lõige 3 sisaldab volitusnormi justiitsministrile, et kehtestada täpsem kord korteriühistu seadusjärgse
nime moodustamiseks. Kinnistusraamatusse kantud aadress on põhjalikum, kui korteriühistu nime
jaoks tingimata vajalik. Näiteks on Tallinna kesklinnas paikneva kinnisasja aadress Harju maakond,
Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Xxxx tn Y, Rapla linnas paikneva kinnisasja aadress on Rapla
maakond, Rapla vald, Rapla linn, Xxxx tn Y. Määrusega täpsustatakse, millistest aadressi
komponentidest korteriühistu nimi koosneb ja kuidas toimub selle muutmine aadressi muutumise
korral. Vastavad muudatused tehakse kohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kodukorda.
Lisaks võib korteriühistu kasutada ka täiendavat nime ehk n-ö käibenime, mis tuleb registrisse kanda
(lg 4). See lahendus on eelkõige oluline olemasolevate korteriühistute jaoks, võimaldades neil jätkata
tegevust harjunud nimega, aga ka selleks, et oleks võimalus pika ja lohiseva täisnime asemel
kasutada lühemat. Täiendavat nime kasutatakse lisaks n-ö täisnimele, mitte koos sellega. Seega kui
näiteks täisnimi on Korteriühistu Puu 1, Tallinn, siis täiendav nimi võib olla Korteriühistu Oksake või
Oksake KÜ vmt.
Lõikes 6 sätestatakse keeld kõigile teistele juriidilistele isikutele kasutada oma nimes sõna
„korteriühistu“ või lühendit „KÜ“.
2. jaotis
Korteriühistu organid ja juhtimine
Korteriühistu organiteks on korteriomanike üldkoosolek ja juhatus. Juhatuse olemasolu ei ole nõutav
kuni 10 korteriomandi puhul ja juhul, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Sellisel juhul
juhivad korteriomanikud korteriühistut ühiselt, st sisuliselt on kõik korteriomanikud ühise
esindusõigusega juhatuse liikmed.
Korteriomanike üldkoosolekule ja juhatusele kohaldatakse MTÜS-i neid sätteid, millele KOS III-s on
otseselt viidatud. Viidatud ei ole neile MTÜS sätetele (§-d 24 ja 24 1 , § 27 lg-d 1–3), mis otseselt
kordavad TsÜS-i regulatsiooni, selles osas kehtivad TsÜS-i sätted.
Juhatuse puudumisel võib kohus TsMS 59. peatükis (§ 602 jj) sätestatud korras määrata juriidilise
isiku juhatuse asendusliikme, see võimalus kohaldub ka juhul, kui korteriühistul ei pea juhatust olema.
43