237_KOS SK III KK.pdf

Korteriomandi registriosa esimesse jakku kantakse mh ka teiste sama kinnisasja korteriomandite
kinnistute numbrid. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt kantakse sinna registriosade numbrid. Kuna
KRS § 8 lg 1 kohaselt on selle numbri puhul tegemist kinnistu numbriga, siis on terminoloogilise
selguse huvides ka siin sama mõiste kohta kasutatud sama terminit.
Lõikes 5 on sätestatud kinnistamismenetluse peatumine juhul, kui registriosakond annab kinnisasja
omanikule või omanikele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja TsMS § 596 lg 2 alusel. Kui puudused
saavad kõrvaldatud, siis teatab kinnistusosakond sellest registriosakonnale ja korteriomandid
kantakse kinnistusraamatusse (lg 4), kui ei esine takistusi kinnistusraamatu pidamise seisukohalt. Kui
neid esineb, siis annab kinnistusosakond avaldajale omakorda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Kui avalduses esinevad puudused ükskõik kumma registri seisukohalt ja neid määratud tähtaja jooksul
ei kõrvaldata, siis jätab kinnistusosakond avalduse rahuldamata (lg 6).
KOS § 7. Kinnistamisavaldusele lisatavad dokumendid
Eelnõu § 7 sätestab, millised täiendavad dokumendid tuleb korteriomandite kinnistamiseks esitada.
Lõikest 1 on võrreldes kehtiva KOS II § 5 lg-ga 3 välja jäetud esimene lause, sest puudub vajadus
korrata põhimõtet, et kinnistamisavalduses tuleb märkida need andmed, mille kohta kanne tehakse.
Ülejäänud osas on säilinud põhimõte, et kinnistamisavaldusele tuleb lisada ärakiri hoone plaanist või
projektist, millel on tähistatud eriomandi esemeks olevad ruumid. Selle plaani jaoks on eelnõus
kasutusele võetud uus termin – hoonejaotusplaan. Sama termin on kasutusel ka HÜS-is sama
otstarbega plaani kohta.
Kui tegemist on alles ehitatava hoonega, siis on hoonejaotusplaani koostamise aluseks projekt, mille
realiseerimiseks on antud ehitusluba. Tulenevalt ehitusloa tähendusest võib korteriomandi loomine
projekti alusel toimuda ainult senikaua, kuni ehitist saab lugeda ehitusstaadiumis olevaks ehk kuni
kasutusloa andmiseni. 31
Kui hoonejaotusplaan koostatakse pärast hoone valmimist, siis tuleb selle aluseks võtta hoone plaan,
mis on koostatud hoone tegelike parameetrite mõõdistamise alusel. Nõuded sellele plaanile
sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses, mis reguleerib ehitisregistri pidamist, vastav volitusnorm
on sätestatud eelnõu § 7 lg-s 3. See plaan ei pea olema tingimata nii täpne kui ehitusprojekt, sest see
peab võimaldama ainult selgelt ja arusaadavalt piiritleda, millised ruumid millise korteriomandi
eriomandi osa esemeks on.
Hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või projekti ärakiri peab olema ametlikult kinnitatud HMS §-de
22–24 tähenduses.
31 Vt ka RKHKo 30.11.2010, nr 3-3-1-63-10, p 18.
25