237_KOS SK III KK.pdf

pandiõiguse suurus sõltuv täite- või pankrotimenetluses korteriomandi müügist saadud summast,
moodustades sellest viis protsenti, 140 kuid mitte rohkem, kui oleks korteriühistu pandiõiguse suurus
eelnõu § 44 lg 3 kohaselt, st ühe aasta majandamiskulud.
Seega jaguneb korteriühistu pandiõigus varasema hüpoteegi olemasolul kaheks – üks osa on
esimesel järjekohal ja teine osa (kui esimesel järjekohal olev osa ei ole piisavalt suur) on esimesel
vabal järjekohal, st pärast seda hüpoteeki, mis on KOS III jõustumisel viimasena kinnistusraamatusse
kantud. Seega on korteriühistul ka varasema hüpoteegi olemasolul võimalus pöörata sissenõue
korteriomandile nii, et varasem hüpoteek kustutatakse, aga varasema hüpoteegi pidajale on tagatud
kindel osa jaotamisele minevast tulemist.
Näide: Täitemenetluses müüakse korteriomand, mis on koormatud hüpoteegiga enne KOS III
jõustumist. Hüpoteegiga tagatud nõude suurus on 15 000 eurot. 141 Korteriühistu pandiõiguse
kogusuurus ehk selle korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa on 2000
eurot. Korteriühistu nõude suurus on 2500 eurot. Lisaks on sundtäitmisega ühinenud ka
korteriomaniku muu võlausaldaja, kelle nõude suurus on 500 eurot. Nõuete summa kokku on 15 000 +
2500 + 500 = 18 000 eurot.
Kui jaotamisele mineva tulemi suurus on 18 000 eurot või rohkem, siis saavad kõik esitatud nõuded
rahuldatud ja põhimõtteliselt ei ole tähtis, millises järjekorras. Kui aga jaotamisele mineva tulemi
suurus on väiksem kui nõuete kogusumma, siis jaguneb tulem eelnõu kohaselt järgmiselt.
Variant A. Jaotamisele mineva tulemi suurus on 17 500 eurot. Korteriühistu saab tulemist esimesel
järjekohal paikneva pandiõiguse osa alusel 5%*17 500 = 875 eurot. Järele jääb 17 500 – 875 = 16 625
eurot. Sellest 15 000 saab endale hüpoteegipidaja, järele jääb 16 625 – 15 000 = 1625 eurot. Sellest
1125 eurot saab endale korteriühistu pandiõiguse teise osa alusel, mis paikneb esimesel vabal
järjekohal ja sellega on korteriühistu pandiga tagatud nõue 2000 eurot rahuldatud. Järele jäänud 500
eurot jaguneb korteriühistu ja muu võlausaldaja vahel võrdselt, st kumbki saab 250 eurot.
Rahuldamata jääb korteriühistu nõue 2500 – 875 – 1125 – 250 = 250 euro ulatuses ja muu
võlausaldaja nõue 250 euro ulatuses.
Variant B. Jaotamisele mineva tulemi suurus on 12 000 eurot. Korteriühistu saab tulemist esimesel
järjekohal paikneva pandiõiguse osa alusel 5%*12 000 = 600 eurot. Järele jääb 12 000 – 600 = 11 400
eurot. Selle saab kogu ulatuses endale hüpoteegipidaja, sest tema nõue on sellest suurem (15 000 >
11 400). Rahuldamata jääb korteriühistu nõue 2500 – 600 = 1900 euro ulatuses, hüpoteegipidaja nõue
15 000 – 11 400 = 3600 euro ulatuses ja muu võlausaldaja nõue kogu 500 euro ulatuses.
140 Tingimuse, et 5% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist makstakse majandamiskulude katteks, nägid
ette ka eelnõu eelmised versioonid.
141 Hüpoteegi suurust ei ole näites eraldi välja toodud, st see on nõudega võrdne või sellest suurem. Kui
hüpoteegipidaja nõue on hüpoteegi summast suurem, siis selles osas paikneb see muu isiku nõudega samal
järjekohal.
93