237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>KOS</strong> § 10. Uue korteriomandi võõrandamise nõudmine<br />
Selles sättes on reguleeritud tingimused eriomandi muutmise kokkuleppe tulemusena tekkiva uue<br />
korteriomandi võõrandamise nõudmiseks. Kui uue korteriomandi loomine ja selle võõrandamine<br />
toimub kokkuleppel, siis määravad korteriomanikud kõik tingimused ise, sealhulgas ka selle, kellele ja<br />
mis hinnaga korteriomand müüakse ja milleks kasutatakse saadud raha. Kui kokkulepet ei ole, siis on<br />
võimalik vajalike tahteavalduste nõudmine, kuid seda ainult seaduses sätestatud tingimustel.<br />
Lõikes 2 on sätestatud iga korteriomaniku õigus nõuda teiselt korteriomanikult loodava korteriomandi<br />
võõrandamiseks vajalike tahteavalduste andmist. Kehtivas õiguses näeb <strong>KOS</strong> II § 8 1 lg 1 ette<br />
võimaluse nõuda „võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava<br />
kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist“. Võib tekkida<br />
küsimus, kas eelnõus sätestatud võõrandamiseks vajalikud tahteavaldused langevad kokku <strong>KOS</strong> II §<br />
8 1 lg-s 1 nimetatud tahteavaldustega.<br />
VÕS 2. osa kannab pealkirja "Võõrandamislepingud". Tulenevalt Eesti õiguses kehtivast tehingute<br />
lahutamis- ehk eraldamispõhimõttest (TsÜS § 6 lg 3) eristatakse kohustus- ja käsutustehinguid.<br />
Võõrandamine tähendab õiguse üleandmist teisele isikule, st tegemist on käsutusega. VÕS 2. osa<br />
reguleerib aga lepinguid, millega kohustutakse võõrandamiseks ehk kohustuslepinguid. 42 Asja omandi<br />
üleandmiseks ostjale ei pea asja omanik olema ise müügilepingu pool. Müügilepingu võib sõlmida iga<br />
isik, kes seda soovib, st ka isik, kes ei ole ise asja omanik, kuid selle lepingu täitmiseks, st asja<br />
omandi üleandmiseks ehk võõrandamiseks on vajalik selleks õigustatud isiku käsutus. Lisaks on<br />
kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalik omaniku kui kandest puudutatud isiku nõusolek.<br />
Seega võiks termin „võõrandamisleping“ iseenesest tähendada nii müügilepingut kui ka<br />
asjaõiguslepingut. Kuna aga kehtiva <strong>KOS</strong> II § 8 1 lg-s 1 on eraldi välja toodud võõrandamis- ja<br />
asjaõigusleping, siis peaks kõik korteriomanikud justkui tingimata olema ka võõrandamiseks<br />
kohustava lepingu (müügilepingu) pooleks. Selline nõue ei ole põhjendatud ja eelnõu seda ette ei näe.<br />
„Võõrandamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudmine“ eelnõu § 10 lg-s 2 tähendab, et tuleb<br />
hageda asjaõiguslepingu ja kinnistusraamatu kandest puudutatud isiku nõusolekut.<br />
Kui korteriomanikud otsustavad muuta eriomandi kokkulepet ja luua kaasomandi osa eseme arvel uue<br />
korteriomandi, siis kuulub see uus korteriomand nende kaasomandisse. Lõikes 2 sätestatud nõude<br />
näol on seega sisuliselt tegemist tulevikku suunatud kaasomandi lõpetamise nõudega, st selle nõude<br />
saab esitada ainult enne uue korteriomandi tekkimist. Seega on eelnõu § 10 eesmärk anda<br />
korteriomanike enamusele võimalus nõuda korraga nii uue korteriomandi loomist kui ka selle<br />
võõrandamist. Kui uus korteriomand on juba loodud, siis on tegemist tavalise kaasomandis oleva<br />
esemega, mille osas saab kaasomandi lõpetamist nõuda üldistel alustel, st AÕS § 76 lg 1 alusel.<br />
42 Vt selles küsimuses ka VÕS II/Käerdi, lk 1 ja Kõve, lk-d 153, 160 ja 336.<br />
33
Change language