17.04.2015 Views

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

kohaldada MTÜS § 36 1 , sest korteriühistu registrist kustutamine on võimalik ainult koos<br />

korteriomandite lõpetamisega.<br />

Aruannet ei pea registrile esitama korteriühistu, mis peab kassapõhist raamatupidamist (lõige 5).<br />

9. jagu<br />

Korteriühistu maksejõuetuse erisused<br />

Eelnõu 3. peatüki 9. jao paragrahvid reguleerivad korteriühistu maksejõuetuse erisusi. Korteriühistu<br />

kui korteriomandite majandamise vahendi puhul tekib küsimus, kes ja millisel viisil vastutab<br />

korteriühistu kohustuste eest, kui kohustusi ei ole võimalik täita korteriühistu vara arvel. Korteriühistu<br />

ja korteriomanike vastutuse osas on välja pakutud võimalust, et aluseks tuleks võtta täisühingu<br />

regulatsioon, sest korteriühistul endal puudub piisav vastutusvara. Korteriühistu kui juriidilise isiku<br />

pankrot tuleks seejuures välistada. 119<br />

Võib nõustuda küll sellega, et korteriühistu puhul ei saa kohaldada kõiki tavapäraseid<br />

pankrotimenetluse vahendeid, sest korteriühistu on korteriomandite ühise majandamise vahend ja<br />

seega peab tema lõpetamine olema võimalik ainult koos korteriomandite lõpetamisega. Samas oleks<br />

korteriomaniku kaudne täiendav osavastutus 120 põhjendamatult koormav nii võlausaldajatele kui ka<br />

korteriomanikele. Ühest küljest peaks võlausaldaja olukorras, kus korteriühistu tema nõuet rahuldada<br />

ei suuda, esitama hagi iga korteriomaniku vastu. Teisest küljest peaks korteriomanik arvestama<br />

võimalusega, et tema poole võib oma nõudega pöörduda mitu korteriühistu võlausaldajat, kellega ta<br />

peaks igaühega eraldi vaidlema. Kui korteriomanik võlausaldaja nõude rahuldaks, tekiks tal omakorda<br />

tagasinõudeõigus ühistu vastu, kui ta on ise sisesuhtes oma kohustused täitnud. Selline lahendus<br />

oleks ehk mõeldav väikeste majade puhul, kuid juba mõnekümne korteriomandi puhul oleks tekkiv<br />

„õiguslik rägastik“ 121 väga keeruline.<br />

Kehtivas õiguses ei ole korteriühistu pankroti erisusi sätestatud. Kuna korteriühistute pankrotte on<br />

esinenud suhteliselt harva ja erinevatel põhjustel, siis ei ole võimalik välja tuua selgelt väljakujunenud<br />

seisukohti ka kohtupraktikast.<br />

Üks näide pankrotistunud korteriühistust on Korteriühistu Väike-Aru 4 Pärnus. Ajutine haldur on selles<br />

asjas leidnud, et „korteriühistu pankrotimenetluse puhul ei ole sotsiaalsest aspektist otstarbekas<br />

lihtsalt pankrotimenetluse läbiviimine ja pankrotimenetluse lõpus ühistu registrist kustutamine“. Selle<br />

asemel tuleks korteriühistut ajutise halduri arvates tervendada kompromisside sõlmimise teel. 122<br />

119 Pärna 2010, lk 173-174.<br />

120 Pärna 2010, lk 173.<br />

121 Vt seletuskirja viide 13.<br />

122 PMKm 27.12.2010, 2-10-53768.<br />

79

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!