237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Samas puudub selge regulatsioon, kuidas selline tervendamine peaks toimuma ja mis saab siis, kui<br />
võlausaldajad ei nõustu kompromissiga.<br />
Eelnõus ongi lähtutud põhimõttest, et korteriühistu pankroti väljakuulutamine on küll võimalik, kuid<br />
üldjuhul on välistatud tema lõpetamise otsustamine. Korteriühistu võib pankrotimenetluses lõpetada<br />
ainult juhul, kui on võimalik ka korteriomandite lõpetamine, st eelkõige juhul, kui hoone on kas hävinud<br />
või seda pole valmis ehitatudki või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.<br />
<strong>KOS</strong> § 52. Pankrotiseaduse kohaldamine<br />
See säte näeb ette pankrotiseaduse kohaldamise koos <strong>KOS</strong> <strong>III</strong>-s sätestatud erisustega.<br />
Korteriühistu maksejõuetuse korral tuleb eristada kahte olukorda. Esiteks võib olla tegemist n-ö<br />
likviidsusraskustega, st korteriühistul on küll kehtestatud majanduskava ja selle alusel on tekkinud<br />
nõuded korteriomanike vastu, kuid neid nõudeid ei ole õnnestunud realiseerida. Korteriühistu<br />
võlausaldajal on sellisel juhul võimalik täitemenetluses nõuda korteriühistu nõude arestimist (TMS 7.<br />
peatükk). See võimalus iseenesest ei välista pankrotiavalduse esitamist, sest sellise nõude<br />
realiseerimine võib olla erinevatel põhjustel raskendatud.<br />
Teiseks võib korteriühistu olla maksejõuetu seetõttu, et korteriomanikud ei ole kehtestanud<br />
majanduskava, mis tagaks korteriühistu püsiva maksejõulisuse. Korteriühistu juhatusel on küll<br />
kohustus sellises olukorras koostada n-ö jätkusuutlik majanduskava, kuid selle kehtestamine on<br />
korteriomanike pädevuses. Kui korteriomanikud keelduvad sellise majanduskava kehtestamisest, siis<br />
on juhatus kohustatud ise esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36).<br />
Tulenevalt korteriühistu olemusest peaks tema pankroti korral nõuete rahuldamise osakaal olema<br />
tunduvalt suurem kui tavapäraselt. Korteriühistul on nõuded korteriomanike vastu, st isikute vastu,<br />
kellel on olemas reaalne vara (korteriomand), mida on võimalik realiseerida. Võimalus pöörata<br />
täitemenetluse käigus sissenõue korteriomandile ei tähenda ainult võimalust rahuldada olemasolev<br />
nõue, vaid see parandab eelduslikult ka korteriühistu edaspidist likviidsust, sest eelduslikult saab<br />
korteriomanikuks senisest maksevõimelisem isik.<br />
<strong>KOS</strong> § 53. Ajutise majanduskava kehtestamine<br />
Pärast pankroti väljakuulutamist kehtestab kohus korteriühistule ajutise majanduskava, mis peab<br />
tagama vähemalt pankrotimenetluse kulude katmise ja korteriomandite tavapärase valitsemise<br />
pankrotimenetluse ajal. Võimalusel tuleks juba pärast pankroti väljakuulutamist ajutise majanduskava<br />
alusel hakata koguma raha ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, et mitte tekitada hiljem järsku<br />
maksekoormuse tõusu korteriomanikele. Kuid kui see ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik, siis<br />
tuleb tagada vähemalt n-ö jooksvate kulude ja pankrotimenetluse kulude katmine.<br />
80
Change language