237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sissenõudja, ei saaks selles olukorras võla suurusele vastu vaielda ka sundtäitmise lubamatuks<br />
tunnistamise hagi kaudu, sest see võimalus on ainult võlgnikul (TMS § 221) ja kolmandal isikul (TMS<br />
§ 222), mitte aga sissenõudjal. Endine korteriomanik ja hüpoteegipidaja saaksid põhimõtteliselt küll<br />
esitada korteriühistu ja/või selle juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, kuid seda ainult juhul,<br />
kui korteriühistu on süüliselt esitanud valeandmeid. Samas näiteks aegunud nõude esitamist ei saa<br />
lugeda valeandmete esitamiseks.<br />
Nende probleemide kõrvaldamiseks ongi eelnõus sätestatud korteriühistu seadusjärgne pandiõigus<br />
korteriomandile. Pandiga on tagatud korteriomandist tulenevad nõuded, vt selles osas seletuskirja<br />
eelnõu § 43 kohta.<br />
Pandiga on tagatud ka need korteriomandist tulenevad nõuded, mis muutuvad sissenõutavaks pärast<br />
korteriomandi arestimist täitemenetluses (vt eelnõu seletuskirjas TMS-i muudatuste kohta), kuid mitte<br />
rohkem, kui on pandiõiguse suurus.<br />
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta<br />
sätestatut. See tähendab, et nii täite- kui ka pankrotimenetluses rahuldatakse korteriomandi müügist<br />
saadud rahast kõigepealt korteriühistu pandiga tagatud nõue ja alles seejärel „tavalise“ hüpoteegiga<br />
tagatud nõue. Samuti tähendab see korteriühistu jaoks võimalust pöörata sissenõue korteriomandile<br />
ka juhul, kui see on hiljem 113 koormatud hüpoteegiga, sest kõik „tavalised“ hüpoteegid on korteriühistu<br />
pandiõigusest tagapool ja lõpevad (TMS § 158 lg 3). Kui hüpoteegipidaja soovib vältida tagatise<br />
kadumist, siis on tal võimalik korteriühistu nõue ise rahuldada ja see siis korteriomanikult (või<br />
kolmandalt isikult, kui korteriomanik ei ole ise laenuvõtja) välja nõuda.<br />
Hüpoteegi kohta sätestatu kohaldamine tähendab muu hulgas ka seda, et korteriomandile sissenõude<br />
pööramiseks vajab korteriühistu endiselt täitedokumenti, st kohtulahendit. Ilma kohtulahendita saab<br />
hüpoteegipidaja pöörata sissenõude korteriomandile ainult juhul, kui ta on sõlminud kinnisasja<br />
omanikuga notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda<br />
kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 19).<br />
Kui täidetakse kohtulahendit, millega korteriomanikult on välja mõistetud majandamiskulude<br />
võlgnevus, siis täitemenetluse üldiste põhimõtete kohaselt üritatakse seda kõigepealt täita<br />
korteriomaniku muu vara arvel. 114<br />
Sissenõude pööramine kinnisasjale on rahalise nõude täitmisel<br />
viimane abinõu, mis võetakse kasutusele alles siis, kui võlgnikku vähem koormavad täitmise viisid ei<br />
ole olnud tulemuslikud. Seega ei ole põhjust karta, et korteriomandi võõrandamine majandamiskulude<br />
võlgnevuse tõttu muutub liiga hõlpsaks ja korteriomaniku õigustatud huve kahjustavaks.<br />
113 Enne <strong>KOS</strong> <strong>III</strong> jõustumist kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide kohta kehtib korteriühistu pandiõigus<br />
mõnede piirangutega, vt eelnõu § 72.<br />
114 TMS § 53 lg 3: Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku.<br />
Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku<br />
õigustatud huve ei või kahjustada.<br />
74
Change language