237_KOS SK III KK.pdf

eaalosa) esemeteks on mitteeluruumid (näiteks garaažid), siis on juhatuse ja kinnisasja erinev
asukoht 126 pigem reegel kui erand.
Omaette probleemide ring on seotud nende juriidiliste isikutega, kes küll kannavad korteriühistu nime,
kuid tegelikult ei ole korteriühistud. Riigikohtu praktika 127 kohaselt on korteriühistuks
korteriühistuseaduse tähenduses korteriomanike (st korteriomandite omanike), vallasasjana erastatud
korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. 128 Seega ei ole
kinnisasja kaasomanikel või vallasasjana tsiviilkäibes oleva ehitise kaasomanikel või
naaberkinnisasjade (näiteks eraldi kinnisasjadena käibes olevate ridaelamubokside) omanikel võimalik
asutada korteriühistut KÜS-i tähenduses.
Kuigi selliste „korteriühistu-nimeliste kinnisasja kaasomanike klubide” arv ei ole tõenäoliselt kuigi suur,
on edasiste regulatsioonide probleemideta rakendamise jaoks oluline eristada nad tõelistest
korteriühistutest. Eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt ei ole ehitise kui vallasasja või kinnistu
kaasomanikel iseenesest keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks,
kuid selline mittetulundusühing ei tohi kanda korteriühistu nime, samuti ei ole sellise MTÜ otsused
kohustuslikud mitteliikmetele. Kui selline MTÜ kannab korteriühistu nime, siis peab ta oma nime
muutma ning ka muus osas viima oma põhikirja seadusega vastavusse.
Lisaks korteriühistu nime kandvatele juriidilistele isikutele, kes ei ole korteriühistud KÜS-i tähenduses
ja kelle täpne arv ei ole teada, on MTÜ ja SA registris ka 23 juriidilist isikut, kes kannavad nime
„korteriomanike ühistu”, neist 14 puhul on juriidilise isiku alaliigiks 129 märgitud „korteriühistu“. Lisaks on
registris 15 „majaühistut”, kellest ainult ühe alaliigiks on „korteriühistu“, kuid see ei tähenda, et
ülejäänud 14 kindlasti ei ole korteriühistud KÜS-i tähenduses. Kuna praegu puudub seaduses säte,
mis kohustaks korteriühistut kandma korteriühistu nime, siis ei saa registripidaja keelduda sellise
nimega juriidilist isikut registrisse kandmast ega nõuda sellistest nimedest loobumist.
Eelkirjeldatud probleemide tõttu ei ole praegu võimalik ka täpselt öelda, mitu korteriühistut Eestis
eksisteerib. Välja saab tuua ainult ligikaudseid arve. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist 130
on võimalik leida 10 062 juriidilist isikut, mille nimes sisaldub sõna „korteriühistu“. 131 Neist 122 on
registrist kustutatud, 27 on likvideerimisel ja 3 pankrotis. Järele jääb 9910 registrisse kantud
126 Siinkohal on mõistet asukoht käsitletud kui konkreetset kohta, mis on määratletav mh postiaadressi kaudu,
mitte kui kohaliku omavalitsuse üksust. Seega võib korteriühistul ja korteriomandite esemeks oleval kinnisasjal
olla erinev asukoht ka juhul, kui mõlemad asuvad sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Mõnevõrra
teistsugust käsitlust vt TsÜS/Saare, § 29 p 3.3.
127 RKTKo 16.11.2006, nr 3-2-1-101-06, p 10.
128 Tegelikult peaks korteriühistu olema võimalik ka sellise ehitise puhul, mis on ehitise kaasomanike
kokkuleppega reaalosadeks (korteriteks) jagatud. Sellise kokkuleppe sõlmimise näeb korteriomandi seadmise
eeldusena ette EES § 21 6 .
129 Sellisel alaliigi märkimisel puudub praegu igasugune õiguslik tähendus. Seega võib sellise alaliigiga juriidiline
isik tegelikult mitte olla korteriühistu ja ilma sellise alaliigita juriidiline isik olla korteriühistu.
130 Andmed 08.03.2013 seisuga.
131 See tähendab, et tulemus sisaldab ka korteriühistute liite jmt nimega juriidilisi isikuid.
88