237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
eraldumise ja allalangemise tõttu. 89 Praeguse tõlgenduse kohaselt on korteriomanikud kui ehitise<br />
kaasomanikud selle kohustuse osas solidaarvõlgnikud. See tähendab, et võlausaldaja (sh haigekassa,<br />
kellel on RaKS § 26 kohaselt tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise<br />
eest) võib esitada kogu nõude ainult ühe korteriomaniku vastu, kes võib hiljem VÕS § 69 lg 2 alusel<br />
esitada tagasinõude teiste korteriomanike vastu. Praktika kinnitab, et tegemist ei ole ainult teoreetilise<br />
võimalusega. 90<br />
See tähendab, et üks korteriomanik võib sattuda olukorda, kus ta peab rahuldama nõude, mille suurus<br />
võib ületada tema korteriomandi väärtuse ja ka üldse kogu tema vara väärtuse. Selleks, et esitada<br />
regressinõue teiste korteriomanike vastu, peab ta pöörduma kohtusse, sh maksma riigilõivu, kui nõuet<br />
vabatahtlikult ei täideta.<br />
Kuigi sama põhimõte kehtib ka kinnisasja „tavalise“ kaasomandi puhul, on erisuse kehtestamine<br />
põhjendatud, sest korteriomanikel on väiksemad võimalused otsustada oma kaasomanike ringi üle –<br />
puudub seadusjärgne ostueesõigus, korteriomandi lõpetamiseks peab olema erakordselt mõjuv<br />
põhjus, samas kui tavalise kaasomandi lõpetamist võib üldjuhul nõuda igal ajal ja ilma põhjuseta.<br />
Tavalise kaasomandi puhul puudub ka iseseisev juriidiline isik, kelle vastu saaks nõude esitada.<br />
Eelnõu kohaselt tuleb selline nõue esitada korteriühistu vastu. Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva<br />
majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja<br />
kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks (eelnõu § 41 lg 4). Kui uue kava<br />
kehtestamine ei õnnestu, peab juhatus esitama korteriühistu pankrotiavalduse.<br />
Selline muudatus võib mõnevõrra kahjustada võlausaldaja võimalusi oma nõude realiseerimisel, kuid<br />
see peaks olema pigem erand kui reegel.<br />
<strong>KOS</strong> § 35. Tavapärane valitsemine<br />
Säte reguleerib korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärast valitsemist. Kooskõlas AÕS § 72 lgga<br />
1, mida eelnõu samuti muudab, nähakse ette tavapärase valitsemise küsimuste otsustamine<br />
korteriomanike häälteenamusega.<br />
Lõikes 2 on toodud loetelu küsimustest, mis kuuluvad tavapärase valitsemise hulka. Üldjoontes on<br />
tegemist kehtiva <strong>KOS</strong> II § 15 lg 6 loeteluga. Välja on jäetud näiteks kodukorra kehtestamine. Kui<br />
kaasomandi valitsemise osas on tegemist küsimustega, mida saab otsustada korteriomanike<br />
häälteenamusega, siis tuleb need küsimused kajastada korteriühistu põhikirjas. Selline lähenemine<br />
erineb küll põhikirja tavapärasest tähendusest juriidiliste isikute puhul, kuid korteriühistu puhul on see<br />
89 Eelnõu eelmistes versioonides paiknes see säte eraldi paragrahvis, II versioonis §-s 42.<br />
90 Vt Seiton.<br />
62
Change language