237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nii kinnistusraamatu kui ka korteriühistute registri pidamine toimub TsMS § 475 lg 1 p 10 ja 58. peatüki<br />
kohaselt kohtu poolt hagita menetluses. Seega esitatakse eelnõu kohaselt korteriomandite registrisse<br />
kandmiseks kinnistusraamatu pidajale (maakohtu kinnistusosakonnale) kandeavaldus TsMS § 593<br />
tähenduses, mis sisaldab endas kinnistamisavaldust KRS § 34 ja kandeavaldust MTÜS § 79 lg 1<br />
tähenduses. Kohtu kinnistus- ja registriosakonna täpsem töökorraldus sellise ühisavalduse<br />
menetlemisel sätestatakse nii kinnistusosakonna kui ka registriosakonna kodukorras (lg 7).<br />
Korteriühistu registrikood näidatakse korteriomandi registriosa pealkirjas ehk nn tiitellehel täiendavalt<br />
KRS §-s 12 sätestatud andmetele (lg 3 teine lause). Muud korteriomandile omased andmed kantakse<br />
registriosa esimesse jakku (lg 3 kolmas lause).<br />
Erinevalt kehtivast seadusest sätestab eelnõu § 6 lg 3 kolmas lause koosmõjus § 7 lg 1 p 1 ja lg-ga 2,<br />
et kinnistusraamatusse kantakse eriomandi tähis (üldjuhul number), mis peab kokku langema<br />
hoonejaotusplaanil eriomandi tähistamiseks kasutatud tähisega. 29 Praegu sätestab <strong>KOS</strong> II § 5 lg 2<br />
teine lause, et registriosa esimesse jakku kantakse korterinumber. See on tekitanud segadust<br />
küsimuses, kas kinnistusraamatusse kantud korterinumber langeb alati kokku elu- või äriruumi<br />
aadressiga muudes andmekogudes ja korteri koha-aadressiga RAS § 52 tähenduses.<br />
Eelnõus kasutatud sõnastus peaks selgemaks tegema põhimõtte, et korteriomandi kohta kantakse<br />
kinnistusraamatusse need andmed, mis puudutavad omandit, ja konkreetse elu- või äriruumi aadress<br />
ei pruugi alati omandi piiridega kokku langeda. Nii näiteks on korterid ja korterinumbrid RAS § 52<br />
tähenduses olemas ka sellises hoones, mis ei ole korteriomandite esemeks, ja on selge, et sellises<br />
hoones üürikorteris elaval või üüritud äriruumi kasutaval isikul on võimalik väljendada oma aadressi<br />
korterinumbri täpsusega. Samuti on võimalik selliste korterite koha-aadressid kanda muudesse<br />
andmekogudesse.<br />
Eelnevast tulenevalt peaks saama selgeks põhimõte, et kinnistusraamatusse kantud „korterinumbrit“<br />
ei saa muuta samamoodi, nagu toimub kinnisasja aadressi muutmine, st lihtsalt andmeid mingi teise<br />
andmekoguga vahetades. „Korterinumbrit“ ehk eriomandi tähist saab kinnistusraamatus muuta ainult<br />
nii, et samal ajal muudetakse ka hoonejaotusplaani, millel eriomandi esemed on piiritletud ja<br />
tähistatud.<br />
Korteriomandi registriosa esimese jao andmete osas on suurimaks muudatuseks eriomandi eseme<br />
üldpinna suuruse väljajätmine kinnistusraamatusse kantavate andmete hulgast. Riigikohtu praktikat<br />
arvestades ei ole üldpinna suuruse näol ka praegu tegemist kande andmetega AÕS-i tähenduses ja<br />
seega pole neil õigustloovat ega seadusega kaitstud tähendust. 30<br />
29 Kõige täpsem oleks eriomandi ese tähistamine korteriomandi kinnistu numbriga, kuid enne korteriomandite<br />
loomist ei ole seda nende numbrite puudumisel võimalik teha.<br />
30 RKTKo 08.02.2012, nr 3-2-1-156-11, p 31.<br />
23
Change language