237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab<br />
korteriühistul panna oma nõue edukalt maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis<br />
ületab selle väärtust. See võimalus parandab korteriühistu võimalust oma nõude realiseerimisel, kuid<br />
nõuab korteriühistult ka senisest aktiivsemat tegutsemist, sest pandiõiguse suurus on piiratud,<br />
erinevalt praegu korteriühistu olemasolul ostjale üle minevast võlast.<br />
Täitemenetluses toimuva korteriomandi sundmüügi korral rahuldatakse korteriühistu nõue müügist<br />
saadud tulemi arvel ja pandiõiguse ulatuses on korteriühistu nõue eelistatud hüpoteegiga tagatud<br />
nõudele. Võrreldes kehtiva õigusega see osaliselt isegi parandab hüpoteegipidaja olukorda, sest<br />
korteriühistu eelisnõue ei ole enam piiramatu suurusega. Teisest küljest võib korteriühistu pandiõiguse<br />
eelistamine hüpoteegile hüpoteegipidaja olukorda ka halvendada. Seni ei ole hüpoteegipidaja pidanud<br />
muretsema selle pärast, et lisaks korteriomandi tagatisel võetud laenule oleksid tasutud ka<br />
korteriomandi majandamiskulud. Uus regulatsioon seda enam ei võimalda. See muudatus võib teatud<br />
määral kasvatada korteriomandite sundmüüki. Samas võib siiski eeldada, et suuremal osal juhtudest,<br />
kus praegu on tekkinud n-ö patiseis, laheneb see mitte korteriomandi sundmüügiga, vaid<br />
majandamiskulude võla tasumisega, sest on olemas piisav huvi ja võimekus tagatise säilitamiseks.<br />
Korteriomaniku kui ehitise kaasomaniku vastutuse põhimõtete muutmine võib muuta võlausaldaja<br />
nõude realiseerimise keerulisemaks, kuid samas on välditud oht, et üks korteriomanik peab täitma<br />
ülejõukäiva kohustuse. Ehitise kaasomanik vastutab praegu ehitisest lähtuva ohu, näiteks<br />
allakukkuvate jääpurikate eest solidaarselt teiste kaasomanikega. Seega võib praegu isik, kes purika<br />
tõttu kahju kannatab, esitada kogu kahjunõude omal valikul ükskõik millise korteriomaniku vastu, kes<br />
siis hiljem peab ise pöörduma teiste korteriomanike poole, et need oma osa talle hüvitaksid. Eelnõu<br />
kohaselt tuleb selline nõue esitada korteriühistu vastu. Kui korteriühistu olemasolevatest rahalistest<br />
vahenditest ei piisa kahju hüvitamiseks, peavad korteriomanikud otsustama majandamiskulude<br />
suuruse tõstmise. Kui nad seda ei tee, siis on korteriühistu maksejõuetu ja korteriühistu juhatus peab<br />
esitama kohtule pankrotiavalduse.<br />
Pankroti väljakuulutamine ei too endaga üldjuhul kaasa korteriühistu likvideerimist, vaid sisuliselt<br />
korteriühistu saneeritakse. Sellega on kaitstud ka võimaliku purikaohvri ja muude võlausaldajate<br />
õigused. Korteriühistu pankrotimenetluse osas on võimalik kohtute töökoormuse mõningane kasv, sest<br />
korteriühistu tervendamine pankroti käigus on eelduslikult töömahukam kui tavapärane<br />
pankrotimenetlus. Samas on korteriühistute pankrotid seni olnud harv nähtus ja uue seaduse kehtima<br />
hakkamine ei suurenda iseenesest nende võimalikku arvu.<br />
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud<br />
ja tulud<br />
Seaduse rakendamiseks on vaja läbi viia olemasolevate korteriühistute ja korteriomandite sidumine.<br />
Esimene osa arendustöödest registrite infosüsteemides peab olema tehtud 2016. aasta alguseks,<br />
114
Change language