237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
otsused, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse või ta tagasi kutsutakse. Selle tagajärjeks on<br />
olukord, kus registripidaja peatab registrikande muutmiseks esitatud avalduse menetlemise TsMS<br />
§ 598 alusel ja tagasi kutsutud juhatuse liige on jätkuvalt juhatuse liikmena registrisse kantud. Selline<br />
olukord tekitab õiguskäibes suurt segadust nii korteriomanikele kui ka kolmandatele isikutele.<br />
Kohus võib põhimõtteliselt juhatuse asendusliikmeks määrata ka selle isiku, kelle juhatuse liikmeks<br />
oleku üle vaidlus käib, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Kui kohus asja läbivaatamise<br />
tulemusena jõuab siiski järeldusele, et asendusliikmeks määratud isik ei ole juhatuse liige, siis lõpeb<br />
tema asendusliikme ametiseisund lahendi jõustumisega.<br />
Olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi peatamine tehakse nähtavaks ka korteriühistu<br />
registrikaardil, vt eelnõu § 63 lg 5. Sellega välditakse olukorda, kus kolmandad isikud teevad<br />
registrikannet usaldades kehtivaid tehinguid korteriühistu esindajaga, kellel tegelikult esindusõigus<br />
puudub.<br />
3. jagu<br />
Korteriomandi eseme kasutamine<br />
Eelnõu §-des 30-31 sisalduvad korteriomandi eseme (st nii kaasomandi kui ka eriomandi eseme)<br />
kasutamist reguleerivad sätted, st tegemist ei ole korteriomaniku õiguste ja kohustuste ammendava<br />
loeteluga.<br />
<strong>KOS</strong> § 30. Korteriomaniku õigused<br />
Sätte sisuks on kehtiva <strong>KOS</strong> II § 10 ja § 12 lg 3. Korteriomanik võib eriomandi eset kasutada oma<br />
äranägemise järgi. See tähendab, et põhimõtteliselt võib korteriomanik oma elu- või äriruumis teha<br />
seda, mida ta soovib. See õigus ei ole siiski piiramatu, seejuures peab ta arvestama seaduses<br />
kehtestatud nõudeid ja kolmandate isikute õigustatud huve. Väljaspool oma korterit on korteriomaniku<br />
õigused rohkem piiratud, kaasomandi eset võib ta kasutada selle otstarbe kohaselt. Mis on konkreetse<br />
kaasomandi esemeks oleva ehitise või maatüki osa otstarve, sõltub konkreetsest olukorrast. Arvesse<br />
tuleb võtta nii ruumi esialgset, ehitusprojektijärgset otstarvet kui ka seda, kuidas on seda ruumi<br />
eelnevalt kasutatud. Kumbagi kriteeriumit ei saa seejuures ainumääravaks pidada. Lisaks tuleb<br />
hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad<br />
mõjud (eelnõu § 31 lg 1 p 1). 77<br />
Lõike 2 alusel saab korteriomanik nõuda nii teiselt korteriomanikult kui ma muult isikult, et nii<br />
eriomandi kui ka kaasomandi eset kasutataks nõuetekohaselt. Kui selles osas kokkulepped ja põhikiri<br />
puuduvad, siis saab nõuda kasutamist, lähtudes korteriomanike huvidest.<br />
77 Lõike 1 punktist 2 on välja jäetud tingimus „arvestades teiste korteriomanike õigustatud huve“, sest see tuleneb<br />
§ 31 lg 1 punktist 1.<br />
56