17.04.2015 Views

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

otsused, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse või ta tagasi kutsutakse. Selle tagajärjeks on<br />

olukord, kus registripidaja peatab registrikande muutmiseks esitatud avalduse menetlemise TsMS<br />

§ 598 alusel ja tagasi kutsutud juhatuse liige on jätkuvalt juhatuse liikmena registrisse kantud. Selline<br />

olukord tekitab õiguskäibes suurt segadust nii korteriomanikele kui ka kolmandatele isikutele.<br />

Kohus võib põhimõtteliselt juhatuse asendusliikmeks määrata ka selle isiku, kelle juhatuse liikmeks<br />

oleku üle vaidlus käib, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Kui kohus asja läbivaatamise<br />

tulemusena jõuab siiski järeldusele, et asendusliikmeks määratud isik ei ole juhatuse liige, siis lõpeb<br />

tema asendusliikme ametiseisund lahendi jõustumisega.<br />

Olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi peatamine tehakse nähtavaks ka korteriühistu<br />

registrikaardil, vt eelnõu § 63 lg 5. Sellega välditakse olukorda, kus kolmandad isikud teevad<br />

registrikannet usaldades kehtivaid tehinguid korteriühistu esindajaga, kellel tegelikult esindusõigus<br />

puudub.<br />

3. jagu<br />

Korteriomandi eseme kasutamine<br />

Eelnõu §-des 30-31 sisalduvad korteriomandi eseme (st nii kaasomandi kui ka eriomandi eseme)<br />

kasutamist reguleerivad sätted, st tegemist ei ole korteriomaniku õiguste ja kohustuste ammendava<br />

loeteluga.<br />

<strong>KOS</strong> § 30. Korteriomaniku õigused<br />

Sätte sisuks on kehtiva <strong>KOS</strong> II § 10 ja § 12 lg 3. Korteriomanik võib eriomandi eset kasutada oma<br />

äranägemise järgi. See tähendab, et põhimõtteliselt võib korteriomanik oma elu- või äriruumis teha<br />

seda, mida ta soovib. See õigus ei ole siiski piiramatu, seejuures peab ta arvestama seaduses<br />

kehtestatud nõudeid ja kolmandate isikute õigustatud huve. Väljaspool oma korterit on korteriomaniku<br />

õigused rohkem piiratud, kaasomandi eset võib ta kasutada selle otstarbe kohaselt. Mis on konkreetse<br />

kaasomandi esemeks oleva ehitise või maatüki osa otstarve, sõltub konkreetsest olukorrast. Arvesse<br />

tuleb võtta nii ruumi esialgset, ehitusprojektijärgset otstarvet kui ka seda, kuidas on seda ruumi<br />

eelnevalt kasutatud. Kumbagi kriteeriumit ei saa seejuures ainumääravaks pidada. Lisaks tuleb<br />

hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad<br />

mõjud (eelnõu § 31 lg 1 p 1). 77<br />

Lõike 2 alusel saab korteriomanik nõuda nii teiselt korteriomanikult kui ma muult isikult, et nii<br />

eriomandi kui ka kaasomandi eset kasutataks nõuetekohaselt. Kui selles osas kokkulepped ja põhikiri<br />

puuduvad, siis saab nõuda kasutamist, lähtudes korteriomanike huvidest.<br />

77 Lõike 1 punktist 2 on välja jäetud tingimus „arvestades teiste korteriomanike õigustatud huve“, sest see tuleneb<br />

§ 31 lg 1 punktist 1.<br />

56

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!