237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>KOS</strong> § 40. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel<br />
Eelnõu § 40 sätestab tingimused, mille alusel majandamiskulud korteriomanike vahel jagunevad.<br />
Lõikes 1 on sätestatud kaks põhimõtet. Esiteks kaasomandiosa suurus kui kulude jaotuse üldine alus<br />
(kehtiva <strong>KOS</strong> II § 13 lg 1 ja AÕS 75), millest korteriomanikud saavad kõrvale kalduda kokkuleppega<br />
(eelnõu § 13 lg 1). Teiseks majanduskava kui alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku<br />
vastu.<br />
Üldpõhimõtte kohaselt tähendab majanduskava kehtestamine seda, et otsustatakse korteriomanike<br />
poolt korteriühistule tehtavate perioodiliste ettemaksete suurus. Näiteks otsustatakse, et igakuine<br />
majandamiskulu on 10 000 eurot, mis jaguneb korteriomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa<br />
suurusele. Laekunud rahast kannab korteriühistu vajalikud kulud. Selline on ka kehtiva <strong>KOS</strong> II § 22<br />
lg 2 regulatsioon.<br />
Sellise mudeli eeliseks on lihtsus ja selgus – korteriomanik teab, kui suure kuluga ta peab arvestama<br />
ja korteriühistu juhatus teab, millised on korteriühistu tulud. Sellisel juhul on tegemist ka kindla<br />
suurusega perioodiliste maksetega, mille puhul on võimalik nõuda pärast hagi esitamist<br />
sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus (TsMS § 369). See tähendab, et kui<br />
korteriomanik ei ole majandamiskulude makseid õigeaegselt tasunud, on korteriühistul võimalik kohtus<br />
nõuda mitte ainult juba tekkinud võla väljamõistmist, vaid ka kõigi kehtivas majanduskavas ettenähtud<br />
maksete tähtaegset tasumist. Sellisel juhul on korteriühistul olemas täitedokument kuni kehtiva<br />
majanduskava lõpuni.<br />
Selle mudeli puuduseks on tema vähene paindlikkus, mistõttu praktikas kasutatakse seda eelkõige<br />
selliste korteriomandite puhul, kus tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud on väikesed, näiteks endiste<br />
garaažiühistute lõpetamisel tekkinud korteriomandid.<br />
Lõike 2 kohaselt on võimalik põhikirjaga näha ette sellest põhimõttest erinev kohustuste jaotuse alus<br />
ja tasumise kord. Üheks võimaluseks on ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud tasub<br />
korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist. Seejuures võib nende kulude korteriomanike vahelise<br />
jaotuse aluseks olla nii üldine, lg-s 1 sätestatud põhimõte (kaasomandiosa suurus) kui ka<br />
korteriomaniku poolt tarbitud teenuse maht.<br />
Võimalik on ka kindla suurusega ettemaksu ja tegeliku tarbimise kombineerimine, sellisel juhul tuleb<br />
aasta lõpus teha tasaarvestus vastavalt kulude tegelikule suurusele. Selle iseenesest hea mudeli<br />
rakendamist võib takistada korteriomanike vähene usaldus korteriühistu juhtide vastu ja ettekujutus, et<br />
ainult pärast kulude suuruse selgumist nende eest tasumine annab piisava kontrolli ühistu tegevuse<br />
üle.<br />
Põhikirjaga on võimalik ette näha ka muid kohustuste jaotamise viise, kuid seda ainult tingimusel, et<br />
see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Hea usu põhimõtte<br />
67
Change language