237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
liikmete, kes on KÜS § 5 lg-st 1 tulenevalt samal ajal ka korteriomanikud, huvide esindajana oma<br />
nimel.“ 152<br />
Kuigi üldjuhul on selline põhimõte mõistlik, ei arvesta see siiski kõikide korteriomandite eripäradega.<br />
Nagu juba eelnevalt on öeldud, võib korteriomandi eriomandi esemeks olla ka näiteks pool<br />
paarismajast või ridaelamuboks. Selliste ehitiste puhul võib olla tehniliselt oluliselt lihtsam ühendada<br />
ühisveevärgiga vahetult iga korteri veevärk. Samuti on sagedane olukord, kus hoone esimesel<br />
korrusel paiknevad äriruumid, mille veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise osas kehtivad<br />
teistsugused nõuded, kui ülejäänud hoones paiknevate eluruumide osas.<br />
Sellistel juhtudel puudub mõistlik põhjus nõuda, et vee-ettevõtja kliendiks oleks tingimata korteriühistu<br />
(kuigi see ei ole iseenesest välistatud), mitte vahetult korteriomanik. Kui tegemist on elamus paikneva<br />
äriruumiga, siis tähendab kogu vee tarbimine korteriühistu kaudu mh ka seda, et ülejäänud<br />
korteriomanikud kannavad riski, mis tekib äriruumi omaniku maksejõuetusest. Seetõttu tuleks<br />
eelistada selliste korteriomandite eraldi varustamist kõigi vajalike teenustega, samas seavad tehnilised<br />
võimalused sellele omad piirid.<br />
ÜVVKS §-le 8 lisatav lõige 5 1 näebki ette põhimõtte, et üldjuhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu,<br />
kuid tehniliste võimaluste olemasolul võib selleks olla ka iga korteriomanik eraldi. Samuti on võimalik<br />
mõne korteriomaniku või kõigi korteriomanike ja korteriühistu üheaegne kliendiks olek. Seejuures tuleb<br />
arvestada, et kui liitumislepingu sõlmimiseks ei ole vajalik teiste korteriomanike ega korteriühistu<br />
nõusolek, on teiste korteriomanike nõusolek vajalik juhul, kui liitumiseks vajalike tehniliste võimaluste<br />
loomine eeldab olulisi ehituslikke muudatusi. Samuti tuleb arvestada avalik-õigusliku ehitusõiguse<br />
nõuetega.<br />
Selleks et korteriomanik saaks olla liituja, peab olema võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine<br />
teenuse pakkuja võrguga. Seejuures võib liitumispunkt paikneda nii eriomandi eseme piires kui<br />
väljaspool seda (vt ka seletuskirja eelnõu § 4 kohta). ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt on eelistatud<br />
liitumispunkti paiknemine avalikult kasutataval maal.<br />
Silmas tuleb pidada, et lisaks eelnõuga ÜVVKS lisatavale § 8 lg-le 5 1 tuleb korteriomanikul, kes soovib<br />
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituda, arvestada ka kõigi teiste sama seaduse sätetega. Juhul kui<br />
uue liitumise tõttu halveneks teiste klientide, sh sama maja teiste korteriomanike veega varustamine,<br />
on vee-ettevõtjal mitte ainult õigus, vaid ka kohustus keelduda taotluse rahuldamisest ÜVVKS § 5 lg 4<br />
p 1 alusel.<br />
Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise<br />
kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi<br />
152 RKTKo 30.04.2008, nr 3-2-1-25-08, p 12.<br />
110
Change language