237_KOS SK III KK.pdf

korteriühistu-nimelist juriidilist isikut, neist 8560 puhul on juriidilise isiku alaliigiks märgitud
„korteriühistu“. Kokku on alaliik „korteriühistu“ märgitud 8596 registrisse kantud juriidilise isiku puhul.
Lahendusvariante on sellises olukorras põhimõtteliselt kaks:
1) kohustada kõiki korteriühistuid teatama registripidajale, millise kinnisasja majandamiseks nad
on asutatud, või
2) kohustada registripidajat siduma korteriomandid ja korteriühistud ametiülesande korras.
Arvestades asjaolu, et arenduskulud tehniliste võimaluste loomiseks on ühesugused ning selgitustöö
ja järelevalve kohustuse täitmise tagamiseks oleks sama koormav kui aktiivne tegevus, on eelnõus
eelistatud teist varianti.
KOS III jõustumisel „tõstetakse“ korteriühistud, mis on eelnevalt korteriomanditega seotud,
korteriühistute registrisse. Seejuures kustutatakse nende registrikaartidelt kinnistute numbrid, sest eri
registrite vaheline seos tekib kinnistusraamatusse kantud korteriühistu registrikoodi kaudu.
Korteriühistu senine nimi muutub korteriühistu täiendavaks nimeks (vt seletuskirja eelnõu § 18 kohta).
KOS § 68. Mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistud
Eelnõu § 68 koos §-dega 69 ja 72 (KÜS § 17 2 ) on üleminekusäte sellele osale olemasolevatest
korteriühistutest, mis KÜS § 3 lg 5 kohaselt on asutatud „mitme maja majandamiseks“. Kuigi KÜS § 3
lg 5 räägib mitmest „majast“, reguleerib see säte tegelikult olukorda, kui üks korteriühistu on
moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks, mitte sellist olukorda, kui ühel kinnisasjal paikneb mitu
hoonet ehk maja. 132
Nii nagu korteriühistute puhul üldiselt, ei ole ka selliste ühistute puhul võimalik kindlaks teha nende
täpset arvu, kuid kaudselt hinnates on nende osakaal kõigist korteriühistutest u 1%, st neid on u
100. 133
Kuigi seaduse tekst räägib korteriühistu asutamisest mitme maja (pro kinnisasja) majandamiseks, ei
ole sellised korteriühistud alati asutatud KÜS-i alusel, vaid sageli on tegemist kunagiste
elamukooperatiivide „reorganiseerimise“ käigus tekkinud korteriühistutega. Sellise tegevuse aluseks
oli KOS I § 18. Kuigi võib üsna kindlalt väita, et selle sätte mõtteks ei olnud tegelikult
„hiidkorteriühistute“ teket lubada, kujunes praktika teistsuguseks.
Nii ongi näiteks Tallinnas asuv Korteriühistu Masti, mis tekkis elamuühistu Masti ümberkujundamise
tulemusena, põhikirja kohaselt asutatud 29 elamu valitsemiseks (majandamiseks). 134 Tänaseks 135 on
132 Vt RKTKm 12.10.2011, nr 3-2-1-77-11.
133 Mitme kinnisasja majandamiseks asutatud korteriühistute osakaalu kindlaks tegemiseks vaadati läbi 200
juhuslikult valitud „korteriühistu“ alaliigiga juriidilise isiku põhikirja ja tuvastati, et neist kaks olid asutatud mitme
kinnisasja majandamiseks.
89