237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Lõige 3 sätestab korteriühistu pandiõiguse suuruse, mis on iga korteriomandi puhul erinev ja sõltub<br />
konkreetse korteriomandi eelmise aasta majandamiskulude suurusest.<br />
Kuna korteriühistu pandiõiguse suurus eelduslikult muutub iga aasta, siis on vaja sätestada ka see,<br />
mis hetke seisuga pandiõiguse suurus määratakse. Lõike 4 esimese lause kohaselt tehakse seda<br />
omandi ülemineku päeva seisuga. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib<br />
enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (TMS § 156). 115 Pandiõiguse<br />
suuruse määramisel võetakse aluseks korteriühistu viimane majandusaasta aruanne, mis on registrile<br />
esitatud, v.a juhul, kui korteriühistu ei pea aruannet registrile esitama. Viimasel juhul lähtutakse<br />
viimasest kinnitatud aruandest. Korteriühistu esimesel majandusaastal ja sellele järgnevatel kuudel,<br />
kui aruannet veel ei ole, määratakse pandiõiguse suurus majanduskava järgi.<br />
Lõike 6 kohaselt on korteriomanikel võimalik määrata korteriühistu pandiõigusele ka kindel rahaline<br />
suurus. See võib olla nii suurem kui ka väiksem seaduses sätestatust. Kui korteriühistu pandiõigus on<br />
seadusjärgsest väiksem, siis teoreetiliselt peaks see tõstma iga korteriomandi kui tagatise väärtust ja<br />
seega korteriomanikul peaks põhimõtteliselt olema võimalik rohkem laenu saada. Kuid samas peab<br />
iga korteriomanik arvestama ka suurema riskiga, mis tuleneb korteriühistu, st korteriomanike ühise<br />
nõude väiksemast tagatusest. See risk aga mõjutab omakorda korteriomandi väärtust negatiivselt.<br />
Seega annab pandiõigusele kindla rahalise suuruse määramine osapooltele küll mõnevõrra suurema<br />
kindluse ja selguse täite- ja pankrotimenetluses, kuid lõppkokkuvõttes ei saa ühegi korteriomandi<br />
väärtust, sh väärtust tagatisena vaadelda lahus sellest korteriühistust, mille kaudu seda korteriomandit<br />
valitsetakse.<br />
Korteriühistu pandiõigusele kindla rahalise suuruse määramisel tuleb arvestada sellega, et eriomandi<br />
kokkuleppe hilisemaks muutmiseks on vajalik ka hüpoteegipidaja nõusolek.<br />
Korteriühistu pandiõigus on kinnisomandi seadusjärgne kitsendus ja seetõttu ei kanta seda<br />
kinnistusraamatusse. Ka juhul, kui eriomandi kokkuleppes on selle pandi rahaline suurus kindlaks<br />
määratud, ei kanta seda korteriomandi registriosa neljandasse jakku, nagu ülejäänud hüpoteeke, sest<br />
tema järjekoht on määratud seadusega. Korteriühistu pandiõiguse rahalise suuruse<br />
kindlakstegemiseks tuleb tutvuda eriomandi kokkuleppega.<br />
7. jagu<br />
Õigus saada teavet<br />
Eelnõu 3. peatüki 7. jaos on sätestatud nii korteriomaniku õigus saada teavet kui ka tema kohustus<br />
anda teavet, st korteriühistu õigus saada teavet. Lisaks selles jaos sätestatule on korteriomanikul<br />
115 Seejuures tuleb arvestada, et korteriomandi eseme juhusliku hävimise riisiko ja kulutuste kandmise kohustus<br />
läheb ostjale üle juba enampakkumisel tema pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 155).<br />
75