237_KOS SK III KK.pdf

Võõrandamise nõude üle otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (lg 3), see tähendab otsuse
vastuvõtmist korteriomanike üldkoosolekul (eelnõu § 20 lg 1 esimene lause) või koosolekut kokku
kutsumata (eelnõu § 21). Korteriomanik, kelle vastu nõude esitamist otsustatakse, ei saa selles
küsimuses hääletada (eelnõu § 22 lg 3), kuid koosolekule tuleb ta siiski kutsuda ja tal on õigus seal
osaleda. Võimalik on ka otsuse tegemine korduskoosolekul.
Otsuses peab olema selgelt välja toodud, mis põhjusel võõrandamist nõutakse. Näiteks kui otsuses on
põhjusena nimetatud ainult majandamiskulude võlgnevus, siis ei saa korteriühistu hiljem
kohtumenetluses hagi täiendada muude põhjustega, isegi kui need iseenesest võiksid olla
võõrandamisnõude esitamise aluseks. 86 Samas ei saa korteriomanik tugineda sellele, et otsuses ei ole
viidatud seaduse konkreetsele sättele, kui on piisavalt selge, millisel põhjusel võõrandamist nõutakse.
KOS § 33. Otsuse täitmise nõudmine
Eelnõu § 33 reguleerib eelmises paragrahvis sätestatud võõrandamisnõude täitmise nõudmist. Kui
korteriomanik võõrandamise nõuet vabatahtlikult ei täida, peab üks korteriomanik või korteriühistu
pöörduma hagiga kohtu poole. Seega ei pea korteriomanik, kelle vastu võõrandamisnõude esitamine
on otsustatud, tingimata ise vaidlustama tehtud otsust, aga samas ei ole see ka välistatud.
Eelnõu § 33 lg-s 1 on selgelt sätestatud, et hagi võib esitada ka korteriühistu, kehtivas õiguses on
korteriühistu vastav (selgelt sätestamata) õigus leidnud kinnitust kohtupraktikas. 87 Korteriomanikule
peab võõrandamiseks andma aega vähemalt kolm kuud enne nõudega kohtusse pöördumist, välja
arvatud juhul, kui korteriomanik kohe teatab, et ta ei kavatse nõuet täita. Tingimus nõude esitamisest
selles lõikes, samuti lõikes 3, tähendab, et tähtaeg hakkab kulgema alates hetkest, kui vastavasisuline
korteriomanike üldkoosoleku otsus on korteriomanikule teatavaks tehtud.
Lõikes 3 on uudsena ette nähtud ka tähtaeg (üks aasta), mille jooksul tuleb otsuse täitmiseks kohtu
poole pöörduda. Sellise tähtaja kehtestamine on vajalik, et korteriomanike enamus ei saaks jätta ühte
korteriomanikku määramata tähtajaks hääleõigusest ilma – kui otsus võõrandamise nõudmiseks on
tehtud, siis puudub korteriomanikul hääleõigus korteriomanike üldkoosolekul (eelnõu § 22 lg 3).
Kui võõrandamise otsustab kohus, siis kaalub ta kõiki asjaolusid. Kui kohus otsustab hagi rahuldada,
siis peab ta andma mõistliku tähtaja otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. 88 Kui kohus ei ole seda teinud,
siis määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur (TMS § 25).
86 TlnRKKo 09.02.2011, nr 2-08-76355, p 11.
87 Vt näiteks RKTKo 16.09.2004, nr 3-2-1-83-04, p 17.
88 RKTKo 22.11.2006, nr 3-2-1-107-06, p-d 13 ja 14; TlnRKKo 13.11.2012, nr 2-07-1547.
60