237_KOS SK III KK.pdf

asuvate ruumide puhul, mis on eriomandi esemeks, näiteks hoonesisesed, kuid väliskeskkonnale
avatud parkimiskohad, rõdud, terrassid jmt. Nende puhul on juba arvestatud väliskeskkonna mõjudega
kaasomandi esemele.
Ka eluruumide osas ei ole võimalik mingit üldkohustuslikku miinimumi kehtestada, sest inimeste
eelistused õhutemperatuuri osas on üsna erinevad. Mõne inimese jaoks on ka +16 °C toaõhu
temperatuur elamiseks piisav ja sellisel juhul ei saa ka tema naabrid nõuda, et ta tõstaks selle +22 °C
peale, nagu neile meeldib.
Teiseks on korteritevahelised piirded erineva soojapidavusega. Kui korterite vaheseinad on sama
soojapidavusega kui välisseinad, siis ei mõjuta ühe korteri kütmata jätmine oluliselt teiste
kasutusmugavust. Samas tuleb ka sellisel juhul tagada, et oleks välditud veetorude külmumine jmt
kahjulik mõju kaasomandi esemele.
Keerulisemate hoonete puhul, kus paiknevad erineva otstarbega ruumid, on mõistlik juba eriomandi
kokkuleppes kindlaks määrata, millised minimaalsed tingimused igas ruumis peavad olema.
Lõikes 3 on sätestatud viide AÕS §-le 143, mis reguleerib kahjulike mõjutuste talumise kohustust
naabrusõiguslikes suhetes. See viide annab selgema aluse kahjulike mõjutuste tõrjumisele või hüvitise
nõudmisele. AÕS § 143 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik taluma naaberkinnisasjalt lähtuvaid
mõjutusi, mis ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist. Kui tegemist on eluruumiga, siis
eelduslikult on selle kasutamine oluliselt takistatud naaberkorterist ventilatsiooni või trepikoja kaudu
sissetungiva tubakasuitsu tõttu. Seega võib üks korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult ka seda,
et see lõpetaks suitsetamise oma korteris, kui selle tegevusega kaasnevaid kahjulikke mõjutusi ei ole
võimalik hoida selle korteri piires. See tähendab, et oma eluruumis suitsetamine ei ole küll keelatud
TubS tähenduses (TubS § 29 p 19 keelab suitsetamise korterelamu koridoris, trepikojas ja
korterelamu muus üldkasutatavas ruumis) ja seega ei ole tegemist väärteoga TubS § 49 tähenduses,
kuid see ei välista võimalust nõuda sellest tegevusest hoidumist KOS § 31 lg 1 p 1 alusel.
Korteriomanik on kohustatud tagama oma kohustuste täitmise ka juhul, kui korteriomandit kasutavad
teised isikud (lõige 4) ja juhul, kui ta ise viibib eemal (lõige 5). Kohustus tagada oma vara valitsemine
tuleneb isiku üldisest kohustusest teostada oma õigusi heas usus ja teiste isikute huve arvestades,
kuid selguse huvides on lõikes 5 seda siiski täpsustatud, sest korteriomanikul on see kohustus
korteriomandi olemusest tulenevalt oluliselt suurem võrreldes näiteks hoonestamata kinnisasja
omanikuga. Selle kohustuse täitmiseks tuleb pikemaajalisel eemalviibimisel muu hulgas määrata isik,
kes saab vajadusel tagada juurdepääsu eriomandi esemele. Selle kohustuse rikkumisel on võimalik
isiku varale hoolduse seadmine TsÜS § 18 lg 1 alusel. Samuti on selle kohustuse korduval rikkumisel,
kui sellega kaasnevad teistele korteriomanikele kahjulikud tagajärjed, võimalik korteriomandi
võõrandamise nõudmine eelnõu § 32 alusel.
58