237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kohtupraktikas leidis see küsimus siiski kiire lahenduse, 10 ilma et laiemat diskussiooni korteriühistu<br />
sundliikmesuse põhiseaduspärasusest oleks õieti tekkinudki. 11<br />
Pärast KÜS-i jõustumist selgus ajapikku, et kuigi korteriühistu liikmeks oleku osas korteriomanikul<br />
valikuvõimalus puudub, ei ole millegagi tagatud korteriühistu tekkimine kõigi korteriomandite jaoks,<br />
sest korteriühistu asutamine korteriomandite valitsemiseks oli endiselt ainult võimalus. Kuigi<br />
korteriühistu asutamise alternatiivina nägid nii RMES, EES kui <strong>KOS</strong> I ette võimaluse majandada<br />
elamut ühise tegutsemise lepingu alusel, oli ikkagi lahenduseta küsimus, kuidas toimub nende<br />
korterelamute majandamine, kus puudub nii korteriühistu kui ka ühise tegutsemise leping.<br />
Selle probleemi lahendamiseks võeti 2000. aastal vastu uus korteriomandiseadus, mis sisaldas endas<br />
ka korteriomandite kaasomandi osa ühise valitsemise (majandamise) sätteid. WEG-i eeskujul nägi<br />
<strong>KOS</strong> II ette, et kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib korteriomanike vahel seaduse alusel<br />
eriline õigussuhe – korteriomanike ühisus – ja et korteriomandite valitsemiseks võivad korteriomanikud<br />
nimetada ametisse valitseja. Valitsejaks võib olla iga isik, st ka juriidiline isik.<br />
<strong>KOS</strong> II jõustumisel tekkis õiguslik alus nende korteriomandite valitsemiseks, kus see seni puudus, kuid<br />
sellega ei kadunud ära korteriühistu kui kortermajade valitsemise vorm. Tegevust jätkasid senised<br />
korteriühistud ning võimalik oli (ja on) ka uute korteriühistute asutamine.<br />
Seega on korteriomandite kaasomandi osa valitsemine praegu võimalik kahes vormis –<br />
korteriomanike ühisuse ja korteriühistu vormis. 2012. aastal oli Eestis u 21 400 korteriomandite<br />
esemeks olevat kinnisasja ja u 477 000 korteriomandit. 12 Korteriühistute ligikaudne arv 13 on 9 500.<br />
Seega võib öelda, et u 55%-l juhtudest on valitsemise vormiks korteriomanike ühisus ja u 45%-l<br />
juhtudest korteriühistu.<br />
2005. aasta 1. jaanuaril jõustus hooneühistuseadus, mis reguleerib n-ö ühinguõiguslikku<br />
korteriomandit ehk selliste juriidiliste isikute tegevust, kelle tegevuse eesmärgiks on võimaldada oma<br />
liikmetel talle kuuluva hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. 14 See seadus kohaldus oma<br />
jõustumisel eelkõige endistele garaažiühistutele (kooperatiividele), aga ka mõnedele veel säilinud<br />
elamuühistutele. HÜS § 18 kohaselt on võimalik hooneühistu lõpetada kinnisomandi korteriomanditeks<br />
jagamise teel ja seda võimalust on alates seaduse jõustumisest rohkelt kasutatud. Tekkinud<br />
10 Vt näiteks RKTKo 20.12.1999, nr 3-2-1-109-99 ja RKTKo 22.03.2000, nr 3-2-1-22-00, hilisematest lahenditest<br />
RKTKo 16.11.2006, nr 3-2-1-101-06.<br />
11 Mõnedes teistes riikides see probleem nii lihtsalt ei lahenenud, korteriühistut käsitleti nii Venemaal kui ka<br />
Leedus mittetulundusühinguna, mille liikmeks olek saab olla ainult vabatahtlik, vt Lujanen, lk 180-181.<br />
12 Vt täpsemalt lisa 1.<br />
13 Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on 08.03.2013 registrisse kantud 9910 juriidilist isikut, mille nimes sisaldub<br />
sõna(osa) „korteriühistu“. Korteriühistute arvu täpse määratlemise probleemide osas vt seletuskirja eelnõu § 67<br />
kohta.<br />
14 HÜS § 1 lg 1.<br />
11
Change language