237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>KOS</strong> § 17. Korteriühistu põhikiri<br />
Selle sätte kohaselt võib korteriühistul olla põhikiri. TsÜS § 28 lg 1 kohaselt on eraõiguslikul juriidilisel<br />
isikul põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. Nagu eelnevalt öeldud (vt seletuskirja<br />
eelnõu § 5 kohta), on korteriühistu puhul tegemist erilise juriidilise isikuga, millel on alati olemas<br />
ühinguleping (eriomandi kokkulepe), kuid millel võib lisaks olla ka põhikiri. 53<br />
Korteriühistul ei pea tingimata olema eraldi põhikirja, sest tingimused, mis teiste juriidiliste isikute<br />
puhul määratakse põhikirjas, on korteriühistu puhul juba seadusega piisavalt määratud. See aga ei<br />
tähenda, et põhikiri muutuks üldse tarbetuks, sest korteriühistu põhikiri on edaspidi see vahend, mis<br />
võimaldab lahendada mitu praegust probleemi.<br />
Esiteks muutuvad korteriühistu põhikirja kaudu nähtavaks ka need korteriomaniku õigusi puudutavad<br />
tingimused, mis praegu nähtavad ei ole – korteriomanike häälteenamusega tehtavad otsused. Praegu<br />
eristab <strong>KOS</strong>, nagu ka AÕS, (kõigi) korteriomanike kokkuleppeid (<strong>KOS</strong> II § 8 lg 2 ja § 12 lg 1) ja<br />
häälteenamusega tehtavaid otsuseid (<strong>KOS</strong> II § 8 lg 3 ja 4 ning § 12 lg 2). Kui kokkulepete puhul on<br />
nende kehtivuseks korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vajalik kinnistusraamatusse kandmine, siis<br />
otsuste puhul see vajalik ei ole. Selles osas erineb <strong>KOS</strong> II regulatsioon AÕS-i kaasomandi<br />
üldregulatsioonist, mille kohaselt kaasomanike enamuse otsused nende eriõigusjärglaste kohta ei<br />
kehti ning puudub ka võimalus kinnistusraamatu kandega neile sellist mõju anda. 54<br />
Teiseks võimaldab põhikiri senisest (st võrreldes kehtiva <strong>KOS</strong> II-ga) paindlikumalt lahendada<br />
korteriomandi valitsemise küsimusi, näiteks on võimalik majandamiskulude jaotuses seaduses<br />
sätestatust erisusi ette näha ka põhikirjaga, mitte ainult korteriomanike kokkuleppega. Samas seab<br />
vastav säte (eelnõu § 40 lg 2) sellele võimalusele ka piirid, erinevalt praegu kehtivast KÜS § 15 1 lg-st<br />
1, mis võimaldab põhikirjas lihtsalt „teisiti sätestada“. 55<br />
Otsuste puhul tuleb siiski arvestada, et põhikirja osaks saavad olla ainult kestva või korduva<br />
iseloomuga tingimused. Ühekordsed otsused, mis samuti tehakse häälteenamusega, näiteks<br />
majandusaasta aruande kinnitamine või majanduskava kehtestamine, kehtivad korteriomanike ja<br />
nende eriõigusjärglaste kohta nii nagu muude juriidiliste isikute organite otsused oma liikmete kohta, st<br />
ilma registrisse kandmata. Samas tuleb silmas pidada, et eelnõu § 51 lg 1 kohaselt kohaldatakse<br />
korteriühistule MTÜS § 36, mille järgi alates 1. jaanuarist 2010. a peavad mittetulundusühingud<br />
esitama oma majandusaasta aruanded kohtu registriosakonnale. Seega on huvitatud isikutel võimalik<br />
53 Kuigi TsÜS § 28 lg 1 ei viita otseselt võimalusele, et mõnes seaduses võib selle suhtes olla kehtestatud<br />
erinorm, ei välista see mingil viisil erinormi kehtestamist. Seetõttu puudub ka vajadus TsÜS-i selles osas muuta.<br />
54 Selles osas vt RKTKm 17.04.2008, nr 3-2-1-12-08, p 10.<br />
55 See ei tähenda, et praegu võiks põhikirjas mistahes viisil seaduses sätestatud majandamiskulude jaotusest<br />
kõrvale kalduda. Põhikirja kehtestamine on tehing, mis allub üldistele tehingu kohta kehtivatele nõuetele, st see<br />
peab olema kooskõlas heade kommetega.<br />
41
Change language