17.04.2015 Views

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

237_KOS SK III KK.pdf

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

korteriomanikud seda hiljem heaks ei kiida, siis on ühistul võimalik nõuda juhatuse liikmetelt tekkinud<br />

kahju hüvitamist.<br />

Seejuures tuleb arvestada, et välissuhtes, st korteriühistu ja kolmanda isiku, näiteks katust<br />

parandanud remondifirma suhtes, on tehing kehtiv ka juhul, kui korteriomanikud seda sisesuhtes<br />

heaks ei kiida. Sellise tehingu tühistamine tuleb kõne alla ainult TsÜS § 131 tingimustel, st juhul, kui<br />

kolmas isik, kellega tehing tehti, sai aru või pidi aru saama, et see kahjustab korteriühistu huve. Selles<br />

küsimuses vt ka seletuskirja eelnõu § 36 kohta.<br />

<strong>KOS</strong> § 38. Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine<br />

Selles paragrahvis sisaldub praegu <strong>KOS</strong> II §-s 16 sätestatu. <strong>KOS</strong> II § 16 lg 1 esimese lause kohaselt<br />

on ehitusliku ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada<br />

tavapärase valitsemise piires ehk häälteenamusega. See säte kehtib praegu ka juhul, kui<br />

korteriomanikud on moodustanud korteriühistu ja valitsevad kaasomandi eset selle kaudu.<br />

Samas tuleb silmas pidada, et mitte igasugune ehitustegevus, sh ehitusluba nõudev ehitustegevus<br />

hoones ei ole ehituslik ümberkorraldus eelnõu selle sätte ega ka <strong>KOS</strong> II § 16 lg 1 tähenduses.<br />

Ehitustööde mahust olulisem on küsimus, kas muudetakse mõne hoone osa funktsiooni või hoone<br />

välist kuju. Sellest tulenevalt on kindlasti ehituslikuks ümberkorralduseks hoonele ühe korruse lisamine<br />

või ka pööningu nn väljaehitamine, st selle senise funktsiooni muutmine. Samuti on põhimõtteliselt<br />

ehituslikuks ümberkorralduseks mõne senise tehnosüsteemi asendamine täiesti teistsugusega<br />

(näiteks ahjukütte asendamine keskküttega), kuid sellise muudatuse puhul tuleb arvestada ka §-ga 39.<br />

Keskküttetorustiku osas on Riigikohus leidnud, et selle vahetamise üle otsustamine kuulub<br />

korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevusse, st tegemist ei ole ehitusliku ümberkorraldusega <strong>KOS</strong> §<br />

16 lg 1 tähenduses isegi juhul, kui sellega kaasnevad korteris suuremahulised ehitustööd (näiteks<br />

seina sees paiknevate torude asendamine). 94 See seisukoht on kohaldatav ka eelnõu § 38<br />

sisustamisel.<br />

Lõike 2 kohaselt ei ole ehituslikuks ümberkorralduseks korteriomaniku nõusolekut vaja, kui see ei<br />

puuduta tema õigusi üle selle määra, mida korteriomanik peab taluma omandi tavakasutuse piirides.<br />

Põhimõtteliselt sätestab sama ka kehtiva <strong>KOS</strong> II § 16 lg 1 teine lause. Näiteks juhul, kui tegemist on<br />

ehitusliku ümberkorraldusega, mis reaalselt mõjutab ainult ühe trepikoja elanikke, siis ei ole selliseks<br />

muudatusteks teiste trepikodade korterite omanike nõusolekut vaja. Samas tuleb arvestada, et<br />

muudatused hoone välisilmes mõjutavad kõiki korteriomanikke.<br />

Eelnõu § 13 lg 2 kohaselt on võimalik korteriomanikult nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku<br />

tahteavalduse andmist, see kehtib ka käesolevas paragrahvis reguleeritud kokkuleppe kohta. Seega<br />

94 RKTKo 13.02.2012, nr 3-2-1-116-11, p 28.<br />

65

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!