237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
237_KOS SK III KK.pdf
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Eriomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike huvidega arvestamise vajadus sõltub paljuski<br />
sellest, kuivõrd eraldatud eriomandi ese ülejäänud maailmast on. Ilma akendeta helikindlas ruumis<br />
võib korteriomanik sõna otseses mõttes teha seda, mida ta ise tahab ja millal tahab. Piltlikult<br />
väljendades võib öelda, et mida õhemad on seinad, seda piiratumad on korteriomaniku õigused. Seal,<br />
kus tegevus ka visuaalselt teisi korteriomanikke mõjutab (näiteks rõdul), on korteriomaniku vabadus<br />
lähedane sellele, mis eksisteerib avalikus ruumis.<br />
Lõikega 3 laiendatakse korteriomaniku õiguseid ka korteriomandit kasutavale isikule, kes võib<br />
iseseisvalt esitada nõude teise korteriomaniku või teist korteriomandit kasutava isiku vastu.<br />
Lõikes 4 on sätestatud korteriühistu õigus nõuda korteriomanikult seaduse, kokkulepete ja põhikirja<br />
kohast käitumist.<br />
<strong>KOS</strong> § 31. Korteriomaniku kohustused<br />
Sätte sisuks on kehtiva <strong>KOS</strong> II § 11. Välja on jäetud <strong>KOS</strong> II § 11 lg 3, sest tegemist on VÕS § 103<br />
tarbetu kordusega.<br />
Korteriomanik on ühelt poolt kohustatud hoidma korras oma eriomandi eset ja teisest küljest taluma<br />
seda, et teised korteriomanikud teevad sama. See tähendab näiteks kohustust taluda naaberkorteris<br />
toimuvast remondist tulenevaid ebamugavusi.<br />
Esimese lõike kolmanda punkti kohaselt peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada<br />
kaasomandi eseme korrashoiuks. See tähendab näiteks kohustust tagada juurdepääs korterit<br />
läbivatele vee-, kütte- jmt torudele nende parandamiseks või vahetamiseks. 78<br />
Teises lõikes on täpsustatud, et eriomandi eseme korras hoidmine hõlmab ka selles vajaliku<br />
temperatuuri ja õhuniiskuse hoidmise kohustust. Kui mõnes korteris on küte täielikult välja lülitatud,<br />
siis tähendab see esiteks ohtu kaasomandis olevatele hoone osadele (veetorud võivad külmuda),<br />
teiseks kahjustab naaberkorterite omanike võimalust kasutada oma eriomandi eset selle otstarbe<br />
kohaselt (jääkülm põrand või sein häirib ruumi kasutamist ka juhul, kui õhutemperatuur ruumis on<br />
piisav) ja kolmandaks suurendab see üldjuhul teiste korteriomanike küttekulusid. Liiga kõrge<br />
õhuniiskus võib samuti kahjustada kaasomandi eset.<br />
Samas ei ole võimalik seadusega kehtestada ühe kindlat miinimumtemperatuuri ja maksimaalset<br />
õhuniiskust, mis kõigis korterites peab olema. Esiteks ei olegi kõik korteriomandite esemeks olevad<br />
hooned üldse köetavad, näiteks n-ö garaažikorteriomandid endiste garaažiühistute hoonetes, ja<br />
sellisel juhul ei ole korteriomanikul ka kütmise kohustust. Sama kehtib ka köetavates hoonetes<br />
78 Vt ka RKTKo 23.02.2012, nr 3-2-1-116-11.<br />
57
Change language