teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rein Vihalemm, Endla Lõhkivi<br />
aastal asutatud Eesti Maaülikooli K. E. von Baeri Ma<strong>ja</strong> Teadusloo Uurimise<br />
Keskus (juhata<strong>ja</strong> dr Erki Tammiksaar), mida arendatakse koostöös<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>Ülikool</strong>iga.<br />
Teaduse uuringud on rahvusvahelises kontekstis tuntud distsipliinina,<br />
mis uurib nii empiiriliselt kui ka teoreetiliselt teadust kui niisugust, selle<br />
erinevaid aspekte, hõlmates üldjuhul kõike seda, mida teaduseks peetakse<br />
või on peetud. Uuringud ulatuvad teadmise sisust teaduse institutsionaalse<br />
organisatsioonini, uurimistöö psühholoogiast teaduspoliitikani;<br />
uurimismeetodid — stsientomeetrilisest analüüsist antropoloogia,<br />
teadusa<strong>ja</strong>loo <strong>ja</strong> teadusfilosoofiani. Kuigi see distsipliin on seotud tuntud<br />
metateadustega — teadusa<strong>ja</strong>loo, teadussotsioloogia <strong>ja</strong> teadusfilosoofiaga,<br />
on oluline silmas pidada, et tegemist on interdistsiplinaarse<br />
uurimisvaldkonnaga, milles esitatakse nii a<strong>ja</strong>loole, filosoofiale, psühholoogiale<br />
kui ka sotsioloogiale omaseid küsimusi. Neid küsimusi esitatakse<br />
aga tavaliselt ühe konkreetse juhtumi kohta kas mineviku või<br />
tänapäeva teaduses (nt GMO, nanotehnoloogia, geeniandmebaasid).<br />
Fookuses on juhtum või probleem või suurt kõlapinda leidnud kontrovers<br />
3 . Enamasti on uuritavad juhtumid ise interdistsiplinaarsetelt aladelt<br />
<strong>ja</strong> laialdase ühiskondliku mõjuga.<br />
Erinevalt filosoofiast, mille traditsiooniline lähenemisviis on valdavalt<br />
normatiivne — eesmärgiks on n-ö õige meetodi väl<strong>ja</strong>selgitamine<br />
jms —, on teaduse uuringutele omane kirjeldav lähenemisviis. Kui<br />
teadusfilosoofia räägib idealiseeritud teadusest, siis teaduse uuringud<br />
tegelikust — niivõrd kuivõrd tegelikkus teisteski teadustes üldse vahetult<br />
ligipääsetav on. Traditsiooniline teadusfilosoofia tegeles sellega, mis<br />
teadus olema peaks, konstrueeris teaduse kui loogiliste järelduste<br />
kogumi. Selles ei olnud kohta inimesel kui toimi<strong>ja</strong>l ega kultuurilisel<br />
kontekstil. Teadusfilosoofia sees on hoiakud viimase 40 aasta jooksul<br />
oluliselt muutunud (paljuski, nagu juba eespool öeldud, T. Kuhni<br />
3 Juhime tähelepanu, et siinkohal on otstarbekas eestikeelses terminoloogias<br />
see võõrsõna kasutusele võtta. Kui püüda seda omasõnaga — lahkarvamus,<br />
avalik vaidlus, vaidlusküsimus, vastuolu — asendada, siis osutub raskeks otsustada,<br />
missugune neist võimalikest vastetest valida, sest mõnel juhul oleks kohasem<br />
üks, mõne teise puhul jälle teine, mistõttu läheks kaotsi va<strong>ja</strong>lik terminoloogiline<br />
ühtsus. Kontroversiuuringud on aga teaduse uuringute üks iseloomulikumaid<br />
uurimissuundi.<br />
10
Change language