teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Harry M. Collins<br />
kõnealuste teadlaste sünnipärast pädevust. Andmetel puudub väl<strong>ja</strong>spool<br />
tõlgenduslikku konteksti tähendus. Andmed koosnevad enamast kui<br />
pelgalt teadlaste lausungid; andmed hõlmavad ka seda, mida sotsioloog<br />
kõnealuse valdkonna teadusliku teadmise konstrueerimisest mõistab,<br />
kuid ei suuda eksplitseerida. Sotsioloog suudab mõista tänu osalusele,<br />
kuid saab oma luge<strong>ja</strong>ile esitada vaid rea lausungeid.<br />
Mitte kõiki olemasolevaid lausungeid ei saa ega tohigi esitada.<br />
Tehniliselt on va<strong>ja</strong>lik selektiivne esitus, kuid lisaks sellele on soovitatav<br />
ka teatav kaalutletud valik. Valiku reeglid on samasugused, nagu neid<br />
kasutavad geoloogid, kui esitavad jõekäänakute kirjeldamiseks foto<br />
kõige käänulisemast jõest, või kõrge energia füüsikud, kui esitavad foto<br />
kõige paremast mullikambrist Sel viisil esitatud teadlaste lausungite segi<br />
a<strong>ja</strong>mine koguandmetega on sama, mis a<strong>ja</strong>da segi fotod jõgedega või<br />
mullikambri kujutised subatomaarsete osakestega. Vaatlused, oskused <strong>ja</strong><br />
teadmised, millele jõekäänakute <strong>ja</strong> kõrge energia füüsika teooriad toetuvad,<br />
on midagi enamat kui pelgalt fotod.<br />
Lõppkokkuvõttes, kõigi nende as<strong>ja</strong>de tõendamine sõltub esitatud teooriate<br />
veenvusest <strong>ja</strong> eelkõige tulemuste sõltumatust replitseeritavusest. 116 Tänu<br />
“teralisele struktuurile” pakub teadusliku teadmise sotsioloogia tavatult<br />
häid replitseerimise võimalusi (tavatult häid sotsioloogia kohta — vt Bell<br />
1974) <strong>ja</strong> on üsna palju leidnud iseseisvat kinnitust (Collins 1981a).<br />
Loomulikult peab iga sotsioloog, kes soovib korrata juba varasemaid<br />
töid, saavutama samasuguse sünnipärase pädevuse nagu esmane uuri<strong>ja</strong>.<br />
(Üldjuhul ei uuri kaks uuri<strong>ja</strong>t üht <strong>ja</strong> sama teaduslikku tegevust samasuguse<br />
rõhuasetusega. Kuid kinnitavate tulemuste saamiseks polegi<br />
tarvidust pöörduda tagasi sama ala juurde. Avastusi tuleks väljendada<br />
sedavõrd üldiselt, et uurimistöö sarnaste teadusliku tegevuse lõikude<br />
kohta võiks neid kinnitada — just nõnda toimivadki replikatsiooniuuringud.)<br />
On väär arvata, et korduvuuri<strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dus omandada erilisi oskusi<br />
muudab tõlgendusliku sotsioloogia vähemoluliseks või vaieldavaks.<br />
Selles osas sarnaneb see täpipealt kõigile teistele teadustele. Igasuguste<br />
teaduslike tulemuste kordamine nõuab vastavaid oskusi. Kui teadustöö<br />
11 Tuleb märkida, et refleksiivseid impulsse eiratakse järjekindlalt. Hoolimata<br />
replikatsiooni loomust — nagu seda näitavad teaduse uuringud —, annab just<br />
korratavus avastusele andmelaadsed välised omadused.<br />
24
Change language