teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Leo Näpinen<br />
5. Deterministlik kaos versus suured Poincaré süsteemid<br />
1) Bricmont (1998: 2376) väidab, et kaootiliste dünaamiliste süsteemide<br />
olemasolu isegi tugevdab klassikalist deterministlikku vaatekohta.<br />
See on nii ainult deterministliku kaose korral, mida Bricmont<br />
eranditult silmas peabki. Ta väidab otse, et lihtsaim viis kaootilisi<br />
süsteeme määratleda oleks öelda, et need on tundlikud algtingimuste<br />
suhtes. Aga kas see on nii ka suurte Poincaré süsteemide korral? Kui<br />
Bricmont tahab siin Prigogine’i seisukohta kummutada, siis tuleks tal<br />
oma väidet tõestada suurte Poincaré süsteemide na<strong>ja</strong>l. Kuna ta seda<br />
teinud ei ole, siis piisab siinkohal öelda, et Bricmont pole siin oma<br />
kriitikaga märki tabanud.<br />
2) Bricmont (1998: 2376) väidab, et Prigogine ei tunnista trajektoore.<br />
See pole nii. Trajektoorid (<strong>ja</strong> vastavalt ka lainefunktsioonid) on<br />
Prigogine’il elimineeritud ainult suurtest Poincaré süsteemidest.<br />
Seal, kus reaalseid (s.t looduse enese) pöördumatuid protsesse saab<br />
arvestamata jätta, jääb trajektoorne (<strong>ja</strong> vastavalt ka lainefunktsioonidena)<br />
kirjeldamine alles. Ent siiski lisandub üks tingimus: kui<br />
pidada pöördumatust füüsikalise maailma kirjeldamise baaselemendiks,<br />
siis ei saa trajektooride <strong>ja</strong> lainefunktsioonide maailm enam olla<br />
uuritav isoleerituna sellest reaalsest (s.t looduse enese) pöördumatusest.<br />
3) Kui Bricmont (1998: 2378–2384) kaitseb Laplace’i determinismi,<br />
siis ta (1998: 2383) väidab, et Laplace’il pole “mingit vihjet selle<br />
kohta, et kõikide füüsikaseaduste järeldused peaksid meie, inimeste<br />
poolt olema arvutatavad”. See on õige küll, aga ainult sellepärast, et<br />
Laplace peab inimest jumalast kui kõigetead<strong>ja</strong>st vähem võimekamaks.<br />
Ja õigustatult. Jumal kui kõigetead<strong>ja</strong> näeks ikkagi kõike n-ö<br />
ühe pilguga läbi, tal poleks isegi arvutamisega va<strong>ja</strong> vaeva näha. On<br />
ju kõik arvutused oma olemuselt tautoloogiad.<br />
4) Bricmont (1998: 2392) väidab, et “kõik tuttavad näited pöördumatust<br />
käitumisest puudutavad süsteeme, milles on palju osakesi (ehk<br />
vabadusastmeid)”. Prigogine’i arutlustes, nagu juba ülal rõhutatud,<br />
pole tegemist mitte lihtsalt paljudest osakestest, vaid põhimõtteliselt<br />
loendamatust arvust osakestest koosnevate süsteemidega. Bricmont<br />
aga peab osakeste arvu “kõigetead<strong>ja</strong>” <strong>ja</strong>oks loendatavaks. Kuna<br />
156
Change language