teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rein Vihalemm, Endla Lõhkivi<br />
<strong>ja</strong> Rootsis on pikaa<strong>ja</strong>line uurimistraditsioon teaduse <strong>ja</strong> meedia<br />
ning laiemalt teaduse populariseerimise uurimise alal. Kui Briti<br />
teadlasi lausa kohustatakse tegelema populariseerimisega, siis<br />
saavad nad ka vastava koolituse. Eesti teadlastele seni niisugust<br />
koolitust pakutud ei ole, aga va<strong>ja</strong> oleks kahtlemata. Sellega seonduv<br />
oluline valdkond on akadeemiliste tekstide kirjutamine. Me<br />
eeldame teadlastelt arvukaid publikatsioone, kuid üldiselt ei õpeta<br />
ega uuri akadeemilist kirjutamist. Teaduse retoorika on spetsiifiline<br />
ning see va<strong>ja</strong>b omaette tähelepanu. Seega oleks teaduse<br />
uuringutest abi teaduse adekvaatsemaks meedias ka<strong>ja</strong>stamiseks,<br />
avalikkusele parema arusaamise loomiseks teadusest.<br />
3. Teaduspoliitika parem planeerimine. Ekspertteadmist teaduse kui<br />
sellise kohta on Eestis kindlasti va<strong>ja</strong>. See teadmine <strong>ja</strong> eeskätt<br />
informatsioon on olemas teadlastel endil <strong>ja</strong> teadusadministraatoritel,<br />
kuid seda teadmist ei ole teaduslikult uuritud ega analüüsitud.<br />
Võib ju väita, et teaduspoliitilised otsustused on eeskätt<br />
poliitilised otsustused, millele pole võimalik anda teaduslikku<br />
põhjendust (nn Hume’i giljotiin: seda, mis peab olema, ei saa<br />
tuletada sellest, mis on). Kuid see traditsiooniline (empirismil<br />
põhinev) seisukoht on vaieldav.<br />
***<br />
Nagu juba öeldud, ei saa me veel rääkida selle uue distsipliini —<br />
teaduse uuringud — väl<strong>ja</strong>kujunemisest Eestis. Käesoleva kogumikuga<br />
aga tahame sellele distsipliinile tähelepanu juhtida ning oleme pöördunud<br />
kaastöö saamiseks autorite poole, kes võiksid selle kujunemisesse<br />
oma panuse anda. Kahjuks kaugeltki mitte kõigilt potentsiaalseilt autoreilt<br />
me kaastööd ühel või teisel põhjusel siiski seekord ei saanud <strong>ja</strong><br />
mitte kõik need, mis siin kogumikus on, ei ole ka õigupoolest veel<br />
uurimused, mis käsitleksid just selle uue distsipliini eesmärke <strong>ja</strong><br />
meetodeid. Siia on aga siiski koondatud tööd 4 , mis kokku annavad üsna<br />
4 Tinglikult võiks siinsete tööde hulka lugeda ka kaks varem, kogumikus<br />
“Studia Philosophica” V (2006) ilmunud artiklit: Rein Vihalemma “Teaduse<br />
võimus <strong>ja</strong> võimutus” <strong>ja</strong> Andrus Tooli “Filosoofiline refleksioon humanitaarteaduste<br />
loomuse üle <strong>ja</strong> teaduspoliitika”. Nende artiklite üle on samuti võimalik<br />
käesoleva kogumikuga kaasneval konverentsil diskuteerida.<br />
12
Change language