teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Empiirilis-relativistlik programm teadusliku teadmise sotsioloogias<br />
Seesuguseid viise nimetavad fenomenoloogid iseenesestmõistetavaiks,<br />
kuna igapäevaelus me nende peale ei mõtle. Wittgensteini koolkondlaste<br />
sõnul kasutame me näo äratundmisel sarnasuste nägemise reegleid, kuid<br />
samas ei oska me öelda, milles need reeglid seisnevad. Need jooned<br />
pole iseloomulikud mitte ainult nägemisele, vaid igasugusele tegevusele.<br />
Igasuguse tegevuse tähenduse määratlevad iseenesestmõistetavad reeglid<br />
(vt ka Knapp 1981).<br />
Seetõttu võib üks asi osutuda ühes a<strong>ja</strong>s või kohas tõeseks <strong>ja</strong> teises<br />
vääraks; see tähendab justkui nägemise või mõõtmise või mistahes muul<br />
moel toimimise iseenesestmõistetavad reeglid oleksid kahe erineva a<strong>ja</strong><br />
või koha puhul erinevad. Kui võtta näiteks joonisel 1 toodu, siis mõnel<br />
juhul võib seda pidada vaid lumiste mäetippude kogumiks (mida fotograaf<br />
enda sõnul ka pildistas), teisel juhul aga võib see kujutada nägu<br />
(nagu seda näen mina, pärast seda, kui kahetunnise silmitsemise järel<br />
seda esmakordselt nägin), kolmandal juhul aga võidakse selles näha vaid<br />
suvalist mustvalget mustrit. Antud näite parimaks omaduseks on see, et<br />
võime veenduda, kui totter oleks antud juhul küsida, mida pilt tegelikult<br />
kujutab.<br />
Kuhni (1962) teadusemudel sobitub selle pildiga suurepäraselt. Erinevad<br />
kultuurid koos oma iseenesestmõistetavate nägemis- <strong>ja</strong> toimimisviisidega<br />
on erinevad paradigmad. Paradigma on seotud nägemise <strong>ja</strong><br />
mõõtmise <strong>ja</strong> mõtlemise reeglitega, millega luuakse nende füüsikalised<br />
objektid <strong>ja</strong> teaduse seadused. 61 Erinevates paradigmades kujunevad erinevad<br />
esemed — mis on tõesed ühes, võivad osutuda vääraks teistes.<br />
Nii nagu eluski, ei ole tegevusele tähendust andvad reeglid selgelt<br />
määratletud ka teaduses. Me järgime neid reegleid “loomulikult”, ilma<br />
erilise pingutuseta. Tõepoolest, reegleid järgides laabuvad as<strong>ja</strong>d sedavõrd<br />
loomulikult, et me ei tajugi reeglite järgimise tulemust saavutusena.<br />
Me ei pea saavutuseks märkide kogumis objekti nägemist. Alles<br />
siis, kui reeglid paika ei pea, mõistame me, et igapäevane elu (<strong>ja</strong> teadlase<br />
<strong>ja</strong>oks as<strong>ja</strong>tundlik teaduselu) hõlmab as<strong>ja</strong>tundlikult toimimist. 72 Üldi-<br />
6<br />
Pikemalt analüüsivad Wittgensteini, fenomenoloogia <strong>ja</strong> Kuhni mudeli<br />
suhteid Collins <strong>ja</strong> Pinch (1982).<br />
7<br />
Just nimelt Garfinkel (1967) leiutaski selle tehnika — mida tihtipeale nimetatakse<br />
ka garfinkeldamiseks —, kus iseenesestmõistetav reaalsus aetakse<br />
21
Change language