teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ilya Prigogine’i ideede kriitikast Jean Bricmont’i poolt<br />
teadlase tegevust arvestamata, siis tuleb meil tunnistada, et senine,<br />
pöörduvate protsesside (s.o protsesside, milles minevikku, olevikku<br />
<strong>ja</strong> tulevikku ei eristata) füüsika on kirjeldanud midagi, mida tegelikult<br />
pole olemas. Protsessid looduses omaette pole ju pöörduvad.<br />
Enamik teadlasi, nende hulgas ka Jean Bricmont, arvavad, et idealiseerimise<br />
protseduur, mille kaudu loodust tunnetatakse, puudutab<br />
ainult teadlase võimeid, tema tunnetusvõtteid <strong>ja</strong> teooriate loomise<br />
vahendeid, aga ei puuduta reaalsust ennast. Enne Ilya Prigogine’i<br />
ideede realiseerumist kuulus teadusliku teadmise sisusse, teaduslikku<br />
teooriasse ainult idealiseerimise tulemus, teadlase idealiseerimistegevuse<br />
iseloomustamine aga jäi väl<strong>ja</strong>. Idealiseeritud objektid aga ei<br />
saa ju olemas olla ilma idealiseeri<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> idealiseerimisprotsessita.<br />
(Pikemad eelöeldut puudutavad selgitused on antud Vihalemma <strong>ja</strong><br />
Näpineni 1986. aasta artiklis.)<br />
6) Jean Bricmont (1998: 2578) ei mõista, mida tähendab a<strong>ja</strong> nool, kuna<br />
seda saavat justkui suunata vastupidistesse suundadesse. (See on<br />
väl<strong>ja</strong>loetav äs<strong>ja</strong> toodud viites nimetatud lehekülje joonealusest tsitaadist.)<br />
Niisugune arvamus tuleneb Boltzmanni tõenäosuse kontseptsioonist,<br />
mille järgi on võimalikud nii vähetõenäosed kui ka tõenäosed<br />
olekud, kord on vähetõenäone <strong>ja</strong> kaos tõenäone (kõige tõenäosemaks<br />
peetakse absoluutset kaost). Prigogine aga ei pea tugevasti<br />
tasakaalututes tingimustes Boltzmanni tõenäosuse kontseptsiooni<br />
rakendatavaks. Tema järgi on kord <strong>ja</strong> kaos mõlemad tõenäosed,<br />
mõlemates on korrelatsioonid <strong>ja</strong> mõlemad tekivad fluktuatsioonide<br />
kaudu tugevasti mittetasakaalulistes tingimustes. Pealegi ei<br />
liigu avatud süsteemid mitte järjest suurema korrastatuse suunas. Asi<br />
on selles, et avatud süsteemil on ka keskkond, mis samuti on avatud.<br />
Kui avatud keskkond muutub, siis peab avatud süsteem ennast<br />
sellega kohandama, vastasel korral lakkab ta eksisteerimast. Avatud<br />
keskkonnal on omakorda oma avatud keskkond, jne. Avatud süsteemid<br />
ei arene mitte järjest suurema korrastatuse suunas, vaid n-ö<br />
kõikvõimalikes suundades, mille hulgas on nii korra kui ka kaose<br />
poole liikumisi. Kui traditsioonilises täppisteaduses olid kaos <strong>ja</strong> kord<br />
teineteisest lahus käsitatavad mõisted, siis tugevasti mittetasakaalulises<br />
füüsikas on kaos <strong>ja</strong> kord teineteisega lahutamatult seotud<br />
mõisted. (Niisuguse lahutamatuse väljendusena on viimaste aastate<br />
uuemas teaduskir<strong>ja</strong>nduses juba kasutusel mõiste chaord. See termin<br />
159
Change language