teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
203<br />
Juhtimine, teadus <strong>ja</strong> võim<br />
– võim toimib meie kujutlustes, kuid tal ei ole mõju maailmale, s.t<br />
võim ise ei saa muuta maailma olemust;<br />
– võim on esmalt represseeriv, teiseks võimaldav, kuid mitte kunagi<br />
tootev.<br />
Rouse näitab, et tegelikult tuleb tunnistada, et teadmine sünnib enam<br />
koostööst võimuga, kui sellega opositsioonis olemisest. Teadmine on<br />
võim <strong>ja</strong> võim on teadmine ning need mõlemad on juhtimiseks vältimatult<br />
va<strong>ja</strong>likud eeldused.<br />
6. Juhtimine, teadus, juhtimisteadus<br />
Erinevate käsitluste ühisnimeta<strong>ja</strong>ks tundub olevat erinevate juhtimise<br />
paradigmade hulga koondumine ühte metaparadigmasse, mida kutsutakse<br />
iseorganiseerumis-juhtimise paradigmaks.<br />
Juhtimisteadusest võiks T. Kuhni (2003) teaduse kriteeriumide (paradigma,<br />
normaalteadus) järgi tänapäeval rääkida kui alast, mis tegeleb<br />
masinsüsteemide juhtimisega, aga juhtimisteadusest sõna juhtimine<br />
selles tähenduses, mille puhul mõeldakse inimeste juhtimist, saab rääkida<br />
alles siis, kui on selge, kuidas juhtida inimteadvust, järgides sealjuures<br />
nii eetilisi, seadusandlikke, psüühilisi kui ka füsioloogilisi<br />
kriteeriume.<br />
On palju viiteid, et juhtimise metodoloogiatest, teooriatest <strong>ja</strong> mudelitest<br />
on kujunemas ühendav teadus, mis võiks kuuluda sotsiaalteaduste<br />
hulka <strong>ja</strong> et selle määratlemisel ei saa täie rangusega lähtuda Kuhni<br />
kriteeriumidest. 1 Siiski ei ole juhtimisteadus ainult puhtalt sotsiaalse<br />
1 Teatavasti on Kuhni kriteeriumide järgi teadusega tegemist siis, kui saab<br />
rääkida paradigmast <strong>ja</strong> selle alusel väl<strong>ja</strong> kujunenud normaalteadusest, mille<br />
üheks oluliseks tunnuseks on, et normaalteaduse staadiumis ei tegelda filosoofiaga<br />
ega üldse oma aluste kriitilise analüüsiga. Sotsiaal- <strong>ja</strong> humanitaarteadused<br />
aga on mõnede teadusfilosoofide arvates üldse pigem metodoloogiad või<br />
filosoofiad kui teadused (vt selle kohta nt Vihalemm 2006). Käesolevas töös<br />
filosoofia <strong>ja</strong> teaduse vahekorda ning sotsiaal- <strong>ja</strong> humanitaarteaduste staatust<br />
spetsiaalselt ei analüüsita.
Change language