teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Distsiplinaarsed piirid, uurimisobjekti piirid <strong>ja</strong> teadlase identiteet<br />
teoreetilise <strong>ja</strong> deskriptiivse vahel ning protsessi mõiste jäi deskriptiivse<br />
poole peale, siis tegelikult võiks kogu puhta tõlketeaduse taksonoomiat<br />
vaadelda kui katset kirjeldada tõlketeaduse nähtamatut uurimisobjekti.<br />
Olles eksplitsiitselt osa süsteemist on tõlkeprotsess implitsiitselt kogu<br />
süsteemi alus. Sellele deskriptiivse <strong>ja</strong> teoreetilise aspekti kokkukuuluvusele<br />
on viidanud ka Gideon Toury: “... tõlketeaduse üheks eesmärgiks<br />
võiks kindlasti olla deskriptiivsete uuringute tulemuste kasutamine<br />
distsipliini teoreetilise haru huvides” (Toury 1991: 185). Sellest implitsiitsest<br />
ühtsusest ei kasva aga väl<strong>ja</strong> arusaama tõlketeaduse kui terviku<br />
uurimisobjektist. Uurimisobjekti ühtsust ei paista ka katsest kogu<br />
tõlketeadust kaardistada. Heidemarie Salevsky kompendiumis tuleb<br />
uurimisobjektiga seotud metodoloogilisi aspekte otsida mitte tõlketeaduse<br />
(Translationswissenschaft) alt, vaid üldise tõlketeooria (Allgemeine<br />
Übersetzungstheorie), üldise suulise tõlke teooria (Allgemeine<br />
Dolmetschtheorie) <strong>ja</strong> üldise translatsiooniteooria (Allgemeine Translationstheorie)<br />
alt (Salevsky 2002: 59 jj).<br />
Seega võib tõlketeadust nimetada mitmete uurimisobjektidega alldistsipliinidest<br />
koosnevaks distsipliiniks, mille üldine uurimisobjekt ei<br />
ole eksplitsiitselt formuleeritud. Samas võib tõlketeaduse distsiplinaarse<br />
arengu heterogeensus viia dialoogi ning vastastikkuse mõistmise vähenemiseni<br />
alldistsipliinide vahel ning tekitada mingil hetkel va<strong>ja</strong>duse<br />
ülekontseptualiseerimise järele. Distsiplinaarne sidusus <strong>ja</strong> distsipliini kui<br />
terviku metodoloogiline staatus hakkab varem või hiljem määrama<br />
distsipliini tulevikku.<br />
Alustada tuleks triviaalsest. Mida tähendab tõlkeprotsess metodoloogilisest<br />
vaatepunktist? See on protsess, mis kulgeb tõlki<strong>ja</strong> peas, aga<br />
ka keeles, kultuuris <strong>ja</strong> ühiskonnas. Kognitiivne, keeleline, kultuuriline<br />
või sotsiaalne protsess võib kulgeda teadvuste, keelte, kultuuride <strong>ja</strong><br />
ühiskondade vahel. Aga võib kulgeda ka ühe teadvuse, keele, kultuuri<br />
või ühiskonna sees. Kõiki neid protsesse tuleb paratamatult kirjeldada<br />
väga erinevates kirjelduskeeltes (metakeeltes) ning kirjeldusi distsiplinaarselt<br />
unifitseerida oleks väga raske. Järelikult tuleb tõlkeprotsess<br />
lähendada oma algusele <strong>ja</strong> lõpule. Alguse <strong>ja</strong> lõpu seisukohast kulgeb<br />
tõlkeprotsess kahe sõnumi ehk kahe teksti vahel. Alguses on originaal <strong>ja</strong><br />
lõpus on tõlge. Originaal <strong>ja</strong> tõlge on korraga nii protsessi algus <strong>ja</strong> lõpp<br />
kui protsessi põhjus <strong>ja</strong> tulemus. Järelikult tuleks tõlkeprotsessi hinnates<br />
83
Change language