teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Andres Soosaar<br />
Praeguse a<strong>ja</strong> teadusfilosoofias domineerib just see mehhanismide<br />
temaatika, mis seostub esitatud mehhanismi määratluse teise tähendusega.<br />
Kuigi juba alguses tasuks silmas pidada, et teadlased võtavad<br />
mehhanismi nii mõnigi kord vaimse tööriistana (artefaktina), mis aitab<br />
va<strong>ja</strong>likul viisil maailma sekkuda <strong>ja</strong> seda ootuspäraselt mõjutada. Et<br />
mehhanism on mingit moodi (eri autoritel see erineb) seotud olemasoleva<br />
olemusliku küljega, siis ei ole muidugi imestada, et mehhanismi<br />
käsitlused sisaldavad või seostuvad teiste teaduses <strong>ja</strong> filosoofias käibivate<br />
alusmõistetega, nagu näiteks aktiivsus, põhjuslikkus, funktsioon,<br />
komplekssus jt. Konkreetsemalt on käesoleva töö eesmärgiks analüüsida<br />
mehhanismi kui ühe olemusliku seose tüübi mõnesid viimase a<strong>ja</strong><br />
käsitlusi (Glennan 1996, 2002; Machamer et al. 2000; Thagard 1998;<br />
Woodward 2002) <strong>ja</strong> staatust üldisemalt ning konkreetsemalt biomeditsiinis<br />
1 , samuti leida neist käsitlustest omakorda midagi ühist <strong>ja</strong><br />
invariantset, mis võiksid täpsustada <strong>ja</strong> ühendada omavahel maailma<br />
füüsilisi <strong>ja</strong>/või inimese intellektuaalseid mehhanisme.<br />
Mehhanismi erinevad kontseptuaalsed tõlgendused<br />
Teadusfilosoofias üldisemalt ning ka bioloogia filosoofias hakatakse<br />
mehhanismile kui teadustes sageli rakendatavale mõistele uuesti rohkem<br />
tähelepanu pöörama alates 1970ndatest aastatest ning mõnekümne<br />
aastaga on erinevad autorid oma töödes püüdnud mehhanismi mõistet<br />
suurema või väiksema eduga kontseptuaalselt puhastada ning luua ka<br />
avaramaid mõistevõrgustikke, kuhu samaaegselt paigutada erinevate<br />
autorite mehhanismikäsitlusi. Mõnikord seostatakse huvi kasvu mehha-<br />
1 Biomeditsiin on valdkonna tähista<strong>ja</strong>na kaasa<strong>ja</strong> teadustes päris laialdaselt<br />
kasutusel, kuid puudub üldine kokkulepe selle valdkonna piiride suhtes. Seetõttu<br />
ei ole väga imestada, kui erinevad seltskonnad seda mõistet ka erinevalt pruugivad.<br />
Eks intuitiivselt peaks biomeditsiin olema piiriala meditsiini <strong>ja</strong> bioloogia<br />
vahel <strong>ja</strong> seda intuitsiooni on järgitud ka siin lisandusega, et biomeditsiinis on<br />
esiplaanil need probleemid <strong>ja</strong> teemad, mis olulised nii meditsiinis kui ka bioloogias.<br />
Biomeditsiini võiks määratleda ka katsena vaadelda eraldi neid meditsiiniprobleeme,<br />
mida saab uurida <strong>ja</strong> lahendada puhtalt bioloogiliste võtetega.<br />
170
Change language