teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Harry M. Collins<br />
enesestmõistetaval viisil. Näib, et just seda pidaski Kuhn silmas, rääkides<br />
normaalteadusest. Selline tegevus väärib kahtlemata uurimist (minu<br />
enese katseid selles vallas võib leida järgmistest allikatest: Collins 1974;<br />
Collins <strong>ja</strong> Harrison 1975). Teine asi, millega teadlased tegelevad, on<br />
püüda ümber lükata iseenesestmõistetavaid reegleid <strong>ja</strong> asendada need<br />
täiesti uutega (vt Collins <strong>ja</strong> Pinch 1982, kus kirjeldatakse püüdlust<br />
uurida seesugust tegevust). Kolmas asi jääb kahe eelneva vahele. See<br />
tähendab, et teadlased jõuavad mõnikord tulemusteni, mis ei sobitu täielikult<br />
paradigmaga, ning nii satuvad nad vastuollu (in controversy), kui<br />
püüavad teha suuremaid muudatusi iseenesestmõistetavas, ilma et uuendaksid<br />
kogu struktuuri (minu enese katsetustest seesuguseid tegevusi<br />
uurida vt Collins 1975 <strong>ja</strong> 1981c). 14914<br />
Kummalisel kombel ei leidu ei fenomenoloogilises ega Wittgensteini<br />
koolkonna kir<strong>ja</strong>nduses viiteid muutustele meie iseenesestmõistetavas<br />
maailmanägemises. Teadusest teeb suurepärase koha originaalse panuse<br />
andmiseks teadmise uurimisse eelkõige as<strong>ja</strong>olu, et teaduses on arvukalt<br />
muutuste episoode. Muutuste tulemusena konstrueeritakse uus maailmanägemise<br />
viis — uus teadmine. Teadmise uurimises peitub võimalus<br />
teha empiirilist tööd, mis ületab igapäevaelu kvaliteedi- <strong>ja</strong> alalhoiuanalüüsid;<br />
neis peitub võimalus uurida eluviiside muutumist, hävitamist <strong>ja</strong><br />
uuesti üles ehitamist ning kõige selle mõistmist.<br />
Mis puutub normaalteaduse uurimisse, siis siinkohal on kõige keerulisem<br />
loomulikku suhtumist kõrvale jätta. Normaalteadusel on oma<br />
objektide välisustamiseks sedavõrd väl<strong>ja</strong>kujunenud kogemustepagas <strong>ja</strong><br />
meetodid, et on väga raske näidata neid kummaliste <strong>ja</strong> ebakindlatena.<br />
Tõenäoliselt pole tegemist mitte kokkusattumusega, et üks esimesi<br />
ulatuslikumaid normaalteaduse väliuuringuid teadmiste sotsioloogia<br />
vaatenurgast viidi läbi antropoloogilises vaimus (Latour <strong>ja</strong> Woolgar<br />
1979). Viimasel a<strong>ja</strong>l on seesuguseid uuringuid korraldatud üha rohkem.<br />
Nende eeliseks on, et sedasorti töö <strong>ja</strong>oks sobib suurepäraselt ka üksik<br />
14 Kolmeosaline <strong>ja</strong>otus on puhtalt analüütiline harjutus. Selles on kattuvusi.<br />
Normaalteaduses võib leiduda veelgi rohkem radikaalseid muutuse-elemente;<br />
erakorraline teadus võib muutuda revolutsiooniliseks teaduseks jne.<br />
26
Change language