teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Harry M. Collins<br />
selt aga on tähenduse omistamine — tõlgenduslik tegevus — sedavõrd<br />
automaatne, et me ei märkagi tõlgenduslikkuse olemasolu. Me kaldume<br />
arvama, et see, mida me näeme, on alati olnud see, millena meie seda<br />
näeme. Nägemine toimub nähtamatult <strong>ja</strong> seetõttu omandavadki as<strong>ja</strong>d<br />
välised omadused. Teaduses tähistab <strong>ja</strong> rõhutab nähtava ilmset välisust<br />
arvamus, et iga samas paigas sama as<strong>ja</strong> vaatav inimene näeks sedasama,<br />
mis meiegi. Kui kõik näevad objekti sarnaselt, peab as<strong>ja</strong> samasus<br />
tulenema as<strong>ja</strong>st enesest, mitte aga sõltuma nägi<strong>ja</strong>st. 83 Sel viisil mõistetavat<br />
nimetatakse sageli andmeteks. Andmed räägivad iseenda eest.<br />
Andmeteks olemine ei nõua vähimatki tõlgendust. 949<br />
Loomulikult, nagu kõigel muulgi, pole ka andmetel mingit tähendust<br />
väl<strong>ja</strong>spool tõlgenduslikku konteksti. Selleta on andmed vaid suvalised<br />
märgid paberil või midagi seesugust. Suuliselt väl<strong>ja</strong>öelduna oleks sel<br />
juhul tegu lihtsalt müraga. Kuid mõistmaks, et andmetel puudub tõlgendusväline<br />
tähendus, tuleb harilikult iseenesestmõistetavad, loomulikud<br />
tõlgendused kõrvale jätta. Alles siis võib harilikult kergesti või teadliku<br />
jõupingutuseta saavutatut tõepoolest saavutusena näha. Schutz räägib<br />
siinkohal loomuliku suhtumise kõrvale jätmisest (Schutz 1964: 104 jj).<br />
Me peame oma loomuliku suhtumise loomulikku maailma kõrvale<br />
jätma, et märgata viise, kuidas see on konstrueeritud <strong>ja</strong> tõlgendatud. Me<br />
peame kõrvale jätma kindlustunde või usalduse teadlaste looduskäsitluste<br />
suhtes. Meil on va<strong>ja</strong> radikaalset ebakindlust looduse mõistmise<br />
viiside osas. Radikaalne ebakindlus on relativism. Mistahes muu<br />
vaatekoht ainult takistab loomuliku maailma sotsiaalse konstrueerimise<br />
innukat uurimist — <strong>ja</strong> tegelikult ka õiget arusaamist loodusliku maailma<br />
rollist meie maailmapildi kujunemisel (vt Gieryn 1982; Collins 1982b,<br />
tahtlikult segi, et näidata veelgi selgemini igapäevase eksistentsi reegleid järgivat<br />
iseloomu. Joonis 1 on veel üks vahend, näitamaks nägemist kui oskusharjutust.<br />
8 Loomulikult see, kas kõik tõepoolest näeksid üht <strong>ja</strong> sama as<strong>ja</strong>, on replikatsiooniuuringute<br />
valdkonda kuuluv küsimus (nt Collins 1981a).<br />
9 Kuigi sihilikku andmete kogumist teatud kindlasse mustrisse nimetatakse<br />
tihtipeale andmete tõlgendamiseks, on viimati mainitud tõlgendamisviis silmanähtavalt<br />
as<strong>ja</strong>tundlikkuse küsimus ning üsnagi erinev teist laadi tõlgendusest.<br />
Selles suhtes tõlgendatakse andmeid selleks, et muuta nad millekski muuks;<br />
andmed olid nad juba niigi.<br />
22
Change language