teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Distsiplinaarsed piirid, uurimisobjekti piirid <strong>ja</strong> teadlase identiteet<br />
erinevates transformatsioonides muutumatuks, invariandiks)” (Revzin<br />
1968: 427). Teiseks oluliseks aspektiks Isaac Revzini vaadetes on<br />
tõlkeprotsessi käsitlemine universaalsena. Olles Roman Jakobsoniga<br />
suhtlev <strong>ja</strong> tema vaateid <strong>ja</strong>gav teoreetik, esitab ka Revzin kompleksset<br />
suhtumist tõlkimisse: “Tõlkimise probleemist on semiootika <strong>ja</strong>oks tõesti<br />
mitte üksnes praktilises, vaid ka teoreetilises plaanis keskne probleem<br />
saanud. Ja muidugi ei ole teadlaste huvi koondunud triviaalsele rekodeerimisele<br />
(vastastikku ühetähendusliku vastavuse tingimustes kahe<br />
süsteemi märkide vahel, see tähendab, jämedalt öeldes, sõnasõnalise<br />
tõlke tingimustes), vaid peente (mitmetähenduslike) vastavuste uurimisele<br />
kahe või enama süsteemi märkide vahel. Semiootika on hakanud<br />
huvi tundma keeruliste märgisüsteemide vastu, selliste vastu nagu kino,<br />
maalikunst, ilukir<strong>ja</strong>ndus <strong>ja</strong> muusika, aga peamine — tõlkimise probleemi<br />
vastu nendega seoses” (Revzin 1968: 426).<br />
Nimetades semiootikat teaduseks arbitraarsetest märgisüsteemidest,<br />
millede erijuhtumiks on loomulik keel, leiab Revzin, et tõlkeprotsessi<br />
kui ühelt märgisüsteemilt teisele ülemineku protsessi kirjeldamine on<br />
kasulik semiootika terminoloogiat kasutades. See aitaks vähendada<br />
kirjeldamise subjektiivsust ning tagaks teadusliku süsteemsuse, sest:<br />
“Teadus, mis püüab kirjeldada tõlget kui protsessi, peab olema mitte<br />
normatiivne, vaid teoreetiline” (Revzin, Rozenzweig 1964: 21). Ja on<br />
iseloomulik ning tänaselt positsioonilt hinnatuna ikka veel aktuaalne, et<br />
tõlkeprotsessi lingvistika <strong>ja</strong> semiootika puutepunktis hinnates pidasid<br />
Revzin <strong>ja</strong> Rozenzweig oluliseks, et tõlkeprotsessi realiseerimise tüübid<br />
on samasugused kõigile tekstitüüpidele (Revzin, Rozenzweig 1964:<br />
173). Sellele vastav on ka arusaamine tõlkest <strong>ja</strong> tõlkimisest: “Tõlketeooria,<br />
nagu sellest antud raamatus aru saadakse, objektiks on keeltevahelise<br />
tõlkimise protsess, mis on, nagu me näha saame, tihedalt seotud<br />
tõlkimisega keele sees. Mis puudutab intersemiootilist tõlget (näiteks<br />
kõneteksti tõlkimist kinokunsti keelde), siis selle arendamine on alles<br />
algstaadiumis, kuid juba praegu on näha selle tõlkeliigi mõningaid<br />
kokkupuutepunkte tõlkimisega selle sõna otseses tähenduses” (Revzin,<br />
Rozenzweig 1964: 28).<br />
Et Isaac Revzin oli nõukogude strukturaallingvistika tähtsamaid esinda<strong>ja</strong>id<br />
ning samas ka üks semiootika pioneeridest Nõukogude Liidus,<br />
siis on loomulik tema kuulumine samasse teaduslikku paradigmasse<br />
87
Change language