teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Peeter Müürsepp<br />
tuleks pigem epistemoloogilisest mõtlemisest. Thom kinnitab, et meie<br />
maailm pole päris kindlasti kaootiline. Selles esineb olendeid, objekte,<br />
asju, millele me saame nimesid anda. Need kõik on teatava stabiilsusastmega<br />
vormid või struktuurid. Nad võtavad enda alla teatud ruumi <strong>ja</strong><br />
püsivad teatud a<strong>ja</strong> (Thom 1975: 1). Need entiteedid on kõik teataval<br />
viisil piiratud, st üksteisest eraldatud. Seega pole maailmas pidevust.<br />
Teaduskeelena tüüpiliselt kasutatav diferentsiaalarvutus aga eeldab just<br />
pidevust. See as<strong>ja</strong>olu suunaski Thom’i sobivama meetodi otsingutele,<br />
mis viisid katastroofiteooria loomisele.<br />
Aastal 1992 toimus Taanis Århusis sümpoosion, mis oli pühendatud<br />
põhiliselt René Thom’i tööde <strong>ja</strong> nende rakenduste analüüsile ning kus ka<br />
Thom ise osales. Sümpoosionil kõlanud ettekannetest koostatud kogumik<br />
ilmus tuntud Taani semiootiku Frederik Stjernfelti toimetamisel viis<br />
aastat hiljem (Culture... 1997). Kogumikus esindatud autorite erialane<br />
<strong>ja</strong>otus näitab ilmekalt, kui laia diapasooniga mõtle<strong>ja</strong> Thom oli. Lisaks<br />
semiootikust toimeta<strong>ja</strong>le <strong>ja</strong> Thom’ile enesele, keda siin nimetatakse<br />
matemaatikuks, astuvad üles mitu bioloogi, filosoof, insener <strong>ja</strong> lingvist.<br />
Pelgalt see loetelu õigustab hiljutist väidet Thom’i uuringute kuuluvusest<br />
teadusesse vähemalt perekondliku sarnasuse alusel.<br />
Kogumik algab meistri enese kirjutisega “Matemaatika <strong>ja</strong> interdistsiplinaarsus”<br />
(Thom 1997: 5–10), milles ta annab küllaltki üldise<br />
ülevaate oma huvide kujunemisest. Seetõttu keskendume järgnevalt rohkem<br />
sellele, mida kolleegid teadusmaailmas Thom’i panusest arvavad.<br />
Kogumiku toimeta<strong>ja</strong> Stjernfelt esitab küsimuse, kas on olemas<br />
üldkehtivat struktuuri mõiste ekstensiooni käsitlemiseks (Stjernfelt<br />
1997: 20–29). Selline probleemipüstitus näitab ilmekalt Thom’i pärandi<br />
ulatust. Vastuse formuleerimisel lähtub Taani semiootik klassikalisest<br />
probleemist loogikas, filosoofias <strong>ja</strong> lingvistikas, mis käsitleb ekstensiooni<br />
<strong>ja</strong> intensiooni vahekorda. Thom’i lähenemine probleemile on<br />
tõeliselt originaalne, teatud mõttes lausa groteskne. Selle järgi on nominaalne<br />
mõiste morfoloogiliselt samane loomaga. Argumendiks on siinjuures<br />
seisukoht, et loom on ontologie intelligible arhetüüpne olend,<br />
salients, mis omab pregnantse. Evolutsiooni käigus on see arhetüüp<br />
kujunenud kohustuslikuks eeskujuks kõigile loomadele. Elu on huvitatud<br />
elust, on Thom ise väitnud (Stjernfelt 1997: 23). Thom’i lähenemist<br />
tuleb mõista nii, et vaadeldav entiteet on määratletav põhifunktsiooni-<br />
96
Change language