teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalevi Kull<br />
Tabel 1. Modelleerimise tüübid füüsikalise <strong>ja</strong> semiootilise lähenemise puhul.<br />
Füüsika Semiootika<br />
Elutu sfäär ainuline → ainuliseks ainuline → mitmeseks<br />
Elusa <strong>ja</strong> kultuurilise sfäär mitmene → ainuliseks mitmene → mitmeseks<br />
Tähtis erinevus puudutab ka kvantitatiivse <strong>ja</strong> kvalitatiivse käsitlusi (Rosen<br />
1999; 2006). Füsikalistlik lähenemine eeldab kvantitatiivse kirjelduse<br />
universaalsust <strong>ja</strong> füsikalistlik monism ühismõõdulisuse võimalikkust<br />
(konverteeritavust); füüsikalise tegelikkuse ainsus võimaldab<br />
millele iganes ühise aluse. Semiootiline lähenemine aga eeldab kvaliteetide<br />
iseseisvust <strong>ja</strong> ühismõõdutust, ehk kvalitatiivsete erinevuste taandumatust<br />
kvantitatiivsele (konverteerimatust); see on nii, nagu nähtav<br />
värv <strong>ja</strong> kuuldav heli pole vastavalt värvi-kvaliteeti või heli-kvaliteeti<br />
kaotamata ühisalusele viidavad. Kvalitatiivsed erinevused, ses mõttes,<br />
on alati semioosi tulemid.<br />
Teaduslikud meetodid, mis ekslikke arusaamu parandada võimaldavad,<br />
osutuvad erinevaiks — kui füüsika interaktiivne (reaalsust<br />
avastav), <strong>ja</strong> semiootika kommunikatiivne (reaalsusi loov). Füsikalistlikud<br />
teaduslikud meetodid kujunesid uusa<strong>ja</strong> hakul, eksperimendi <strong>ja</strong> mõõtmise<br />
eksplitseerumisega. Semiootilised teaduslikud meetodid on olnud kõneks<br />
uusa<strong>ja</strong> lõpuga seoses. Seejuures on esile toodud Σ-teaduslike teadmiste<br />
kommunikatsioonilisusest tulenevalt nende sotsiaalsust, intentsionaalsust,<br />
konstrueeritust. Ometi tuleb selles arvestada ka kirjeldatavate<br />
erinevuste <strong>ja</strong> sarnasuste ehk maailma liigituse enese kommunikatiivset<br />
loomust, elusas looduna, misläbi liigitused taas objektiveeruvad, ent<br />
nüüd lokaalselt lahutununa. 9<br />
Jakob von Uexküll kirjeldab omailmade kontseptsiooni kaudu, kuidas<br />
eri liiki olendite maailmad on erinevad. Eristusi on neis maailmades<br />
9 Käsitlus duaalsete opositsioonidena on ise vaid üks võimalus. Mõlemast<br />
arusaamine nõuaks lähtekategooriate triaadsust (nagu seda kasutab C. S. Peirce,<br />
<strong>ja</strong> milleni näime jõudvat käesolevas lokaalse pluralismi mõiste kaudu), või<br />
näiteks kuuelisust, milles esituksid nii duaalsus kui ka triaadsus (Luure 2006).<br />
126