teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kas füsikalism ise allub füsikalistlikule<br />
kirjeldusele?<br />
Anto Unt<br />
Lühike vastus oleks ei, kuivõrd leidub omadus, mida füsikalistlikult<br />
kirjeldatavatele nähtustele mitte kunagi ei omistata, samas kui selle<br />
omaduse esinemise võimalikkust füsikalistliku kirjelduse puhul enamasti<br />
tunnistatakse. Selleks omaduseks on olla ekslik või olla väär — kirjeldus<br />
või seletus võib olla ekslik, füsikalistlikult kirjeldatu või käsitletu<br />
(explanandum) puhul selline võimalus arvesse ei tule.<br />
See tähelepanek tundub sedavõrd elementaarsena, et ei tohiks mingeid<br />
selgitusi va<strong>ja</strong>da, <strong>ja</strong> nii võiks kohe asuda küsimuse juurde, mida<br />
selle tähelepanekuga peale hakata. Siiski olen kohanud inimesi, kes pole<br />
seda dihhotoomiat märganud, mistõttu üritan öeldut üle seletada.<br />
Kui astronoom tuvastab, et mingil a<strong>ja</strong>l on Merkuuri periheel teises<br />
kohas, kui ta seda oma arvutuste põh<strong>ja</strong>l oleks eeldanud, siis võib ta selle<br />
ebakõla <strong>ja</strong>oks väl<strong>ja</strong> pakkuda mitmeid seletusi: tegemist võib olla<br />
vaatlusveaga või arvutusveaga või on mõni mõju jäänud arvestamata<br />
(senitundmatu planeet Vulcanus) või ei ole aluseks võetud teooria<br />
(Newtoni gravitatsiooniseadus) Päikese lähedal piisavalt täpne; ehk<br />
leidub võimalikke seletusi veelgi, aga on üks, mis füüsikalise seletusena<br />
arvesse ei tule — pakkuda väl<strong>ja</strong>, et seekord oli planeet Merkuur see, mis<br />
oma liikumises eksis.<br />
Igatahes eeldan üldist nõusolekut, kui väidan, et vähemalt füüsikas<br />
kehtib reegel, mille kohaselt seletatav ei eksi, nii et eeldatu <strong>ja</strong> vaadeldu<br />
lahknemise korral saab viga olla üksnes eeldatavas (mõnikord ka<br />
vaatlemisaktis), mitte kunagi aga vaadeldavas objektis. Küll võib esialgu<br />
Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 130–136
Change language