teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
René Thom —<br />
matemaatik, filosoof või teadlane<br />
Peeter Müürsepp<br />
Käesoleva kirjutise eesmärgiks on anda ülevaade prantsuse matemaatiku<br />
<strong>ja</strong> filosoofi René Thom’i (1923–2002) panusest teadusesse, tema tööde<br />
retseptsioonist <strong>ja</strong> saatusest. Thom pole kunagi olnud teadlane selle sõna<br />
kitsamas tähenduses — ta pole tegelenud empiirilise uurimistööga. Luge<strong>ja</strong><br />
võib siinkohal küsida, kuidas matemaatikust filosoof saab olla<br />
andnud panuse teadusesse. Järgnev näitab, et niisugune panus on kaheldamatult<br />
olemas. Küsida on põhjust vaid panuse kaalukuse järele.<br />
Elu <strong>ja</strong> saavutused<br />
R. Thom on saanud tuntuks eelkõige mõneti ekstravagantse matemaatilise<br />
meetodi — katastroofiteooria loo<strong>ja</strong>na. Nimetatud teooria võimaldab<br />
formaliseerida protsesse, mille käigus pidev muutumine tekitab<br />
hüppelise arengu. Olles tunnustatud matemaatikuna (Fields’i medal aastast<br />
1958), on paljudele üllatuseks, et Thom omandas bakalaureusediplomi<br />
(Prantsuse haridussüsteemis gümnaasiumi tase) nii matemaatika<br />
kui ka filosoofia alal. Varane huvi filosoofia vastu seletab tema hilisemaid<br />
pürgimusi matemaatika <strong>ja</strong> isegi teaduse piiridest väljuva üldise<br />
maailmakäsitluse väl<strong>ja</strong>pakkumiseks. Viimane vormus lõplikult nn<br />
semiofüüsika ehk salientsi <strong>ja</strong> pregnantsi teooriana (Thom 1990).<br />
Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 93–103
Change language