teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalevi Kull<br />
nimetusi — füüsika <strong>ja</strong> semiootika — kasutatud siin üksnes kui kahe<br />
väga ulatusliku teadusetüübi tähista<strong>ja</strong>id.<br />
Teaduse üldine funktsioon <strong>ja</strong> ülesanne on tegelda maailma mõistmisega.<br />
Teadusliku lähenemise üheks tähtsaimaks eelduseks seejuures<br />
on, et mõistmisel on võimalik eksida <strong>ja</strong> et eksimisi on võimalik parandada.<br />
Nii on mõlema teadusetüübi, nii Φ- kui ka Σ-teaduste puhul.<br />
Ent huvitav on märgata, et teadus kasutab mõnesid väga üldisi<br />
eeldusi ka kirjeldatava maailma enda kohta. Füüsika näiteks kasutab eeldust,<br />
et maailm ise ei eksi. 4 See tähendab, loodusseaduste määrav omadus<br />
on kehtida eranditeta. Loodusseaduste kirjeldused muidugi võivad<br />
olla ekslikud — ent erandi esile tulekul tuleb loodusseadus ümber<br />
formuleerida. Sellises loodusseadusi kirjeldavate mudelite aeg-a<strong>ja</strong>lt esile<br />
tulevas asendamises Φ-teaduste evolutsioon suuresti seisnebki.<br />
Charles S. Peirce määratleb märgiprotsesside uurimist ehk semiootikat<br />
fallibilismi kaudu — see on valdkond, mis uurib võimalusi eksida<br />
(Deely 2001: 636). Kuivõrd loodusseadused — füsikalistlikud seadused<br />
— on oma loomult eranditeta seadused, bioloogilised <strong>ja</strong> kultuuri<br />
kohta käivad reeglid aga eranditega seaduspärad, siis ühtaegu osutub<br />
fallibilism ka elu- <strong>ja</strong> kultuuriteaduseks. Sest füüsikalises maailmas<br />
kehtivad universaalsed seadused, elusas <strong>ja</strong> kultuuris aga lokaalsed <strong>ja</strong><br />
ajutised (ehk a<strong>ja</strong>loolised) reeglid. Semiosfääri reeglite muutlikkus on<br />
seega juba ise Σ-teaduste muutumise oluline alus.<br />
Esmalt võib tunduda, et võrreldavad — loodusseaduste maailm <strong>ja</strong><br />
reeglite maailm — pole vastandlikud, sest reeglite valdkonda ehk elusat<br />
<strong>ja</strong> kultuurilist maailma võib vaadelda kui loodusseaduste maailma üht<br />
osa. Nii ka tõepoolest füsikalistlik lähenemine teeb. Ent samavõrra võimalik<br />
on ometi ka vastupidine lähenemine, mille kohaselt loodusseadused<br />
moodustavad üldisemas eranditega seaduspärade maailmas<br />
ühe spetsiifilise <strong>ja</strong> erakordse — eranditeta seaduspärade — valdkonna.<br />
Kumbki saab olla teise erijuht. Kui nii, siis väärib toodud võrdlust edasi<br />
arendada. Eelnevast aga saame järeldada, et ei füüsika ega semiootika<br />
pole üksnes teadused, vaid on ka vaateviisid või seisukohad, kuivõrd<br />
nad kasutavad teatavaid üldisi (<strong>ja</strong> seejuures erinevaid) eeldusi kogu<br />
4 Vt selle kohta lähemalt Unt, 2006; Kull, 2005.<br />
122
Change language