teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis —<br />
reaalsuse konfiguratsioonid või vaimsed<br />
konstruktsioonid?<br />
Andres Soosaar<br />
Sissejuhatus<br />
Kuigi meditsiini kui valdkonna algne õigustus <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dus oli selgesti<br />
eetilist laadi ning seotud kannatava inimese vaevuste leevendamisega,<br />
on see eetiline imperatiiv tublisti või lausa kriitiliselt kaasa aidanud nii<br />
inimliku kui ka kogu elava eksistentsi <strong>ja</strong> selle piiride olemuslike as<strong>ja</strong>olude<br />
tuvastamisele. Saab isegi väita, et inimesed <strong>ja</strong> ühiskonnad on<br />
olnud suutelised isikliku kannatuse kõrvaldamise kujul esitatud eetilisuse<br />
transformeerima püsivamaks intellektuaalseks püüdeks inimese<br />
eksistentsi as<strong>ja</strong>olude ratsionaalse tabamise järele. Niisiis ei piirdu arstiteaduse<br />
saavutused siiski vaid järjest paremate diagnoosimis- <strong>ja</strong> ravimeetodite<br />
saamisega, vaid need on andnud ka väga olulist teadmist<br />
inimese kehalise <strong>ja</strong> vaimse toimimise kohta per se. Haigused on inimese<br />
füüsilise eksistentsi kontekstis vaadeldavad pigem teatud olukordadena,<br />
kuhu organism satub vastusena oma struktuuri <strong>ja</strong> talitluse muutumisele.<br />
Siit omakorda tuleneb nii arusaam, soov kui ka va<strong>ja</strong>dus neidsamu organismi<br />
struktuuri <strong>ja</strong> talitlust eesmärgipärasel viisil korrigeerida, nagu<br />
meditsiinipraktikas see tavapäraselt aset leiab. Samas on inimesi alati<br />
huvitanud meie endi võimekuse piirid <strong>ja</strong> nende laiendamine. Neid<br />
võimekusi on sageli konkretiseeritud kehalisteks <strong>ja</strong> vaimseteks funktsioonideks,<br />
mille võimalikkus <strong>ja</strong> ulatus sõltuvad suuresti neid realiseerivatest<br />
struktuuridest. Ka see tegevus on oluliselt seotud meie endi<br />
erinevate aktiviteetide mõistmisega <strong>ja</strong> nende sobitamisega laiemasse<br />
keskkondlikku konteksti.<br />
Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 168–180