25.10.2013 Views

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis —<br />

reaalsuse konfiguratsioonid või vaimsed<br />

konstruktsioonid?<br />

Andres Soosaar<br />

Sissejuhatus<br />

Kuigi meditsiini kui valdkonna algne õigustus <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dus oli selgesti<br />

eetilist laadi ning seotud kannatava inimese vaevuste leevendamisega,<br />

on see eetiline imperatiiv tublisti või lausa kriitiliselt kaasa aidanud nii<br />

inimliku kui ka kogu elava eksistentsi <strong>ja</strong> selle piiride olemuslike as<strong>ja</strong>olude<br />

tuvastamisele. Saab isegi väita, et inimesed <strong>ja</strong> ühiskonnad on<br />

olnud suutelised isikliku kannatuse kõrvaldamise kujul esitatud eetilisuse<br />

transformeerima püsivamaks intellektuaalseks püüdeks inimese<br />

eksistentsi as<strong>ja</strong>olude ratsionaalse tabamise järele. Niisiis ei piirdu arstiteaduse<br />

saavutused siiski vaid järjest paremate diagnoosimis- <strong>ja</strong> ravimeetodite<br />

saamisega, vaid need on andnud ka väga olulist teadmist<br />

inimese kehalise <strong>ja</strong> vaimse toimimise kohta per se. Haigused on inimese<br />

füüsilise eksistentsi kontekstis vaadeldavad pigem teatud olukordadena,<br />

kuhu organism satub vastusena oma struktuuri <strong>ja</strong> talitluse muutumisele.<br />

Siit omakorda tuleneb nii arusaam, soov kui ka va<strong>ja</strong>dus neidsamu organismi<br />

struktuuri <strong>ja</strong> talitlust eesmärgipärasel viisil korrigeerida, nagu<br />

meditsiinipraktikas see tavapäraselt aset leiab. Samas on inimesi alati<br />

huvitanud meie endi võimekuse piirid <strong>ja</strong> nende laiendamine. Neid<br />

võimekusi on sageli konkretiseeritud kehalisteks <strong>ja</strong> vaimseteks funktsioonideks,<br />

mille võimalikkus <strong>ja</strong> ulatus sõltuvad suuresti neid realiseerivatest<br />

struktuuridest. Ka see tegevus on oluliselt seotud meie endi<br />

erinevate aktiviteetide mõistmisega <strong>ja</strong> nende sobitamisega laiemasse<br />

keskkondlikku konteksti.<br />

Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 168–180

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!