teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
René Thom — matemaatik, filosoof või teadlane<br />
Oluline on pigem ennustuslik <strong>ja</strong> seletuslik külg. Esimest katastroofiteoorial<br />
baseeruvad mudelid enamasti ei võimalda. Teist küll, aga suure<br />
üldistuse tasemel. Nimelt on Thom’ile iseloomulik aristotellik maailmamõistmine,<br />
mille aluseks on tõekspidamine, et loodusekäsitluse juures<br />
on kõige olulisem materialismi <strong>ja</strong> teleoloogia koosmõju. Teame, et<br />
eesmärgistatuse kontseptsioon pole tänapäeva loodusteaduses populaarne.<br />
Põhjus selleks on igati mõistetav, sest pole ju eesmärk ühegi süsteemi<br />
füüsikaline omadus, nagu seda on mass või temperatuur.<br />
Tasemete ilmnemine looduslike süsteemide käitumises näib tulenevat<br />
kahest allikast. Nendeks on lagunemisaltide süsteemide ebamäärasus<br />
<strong>ja</strong> stabiilsete süsteemide morfoloogia (Lind 1997: 97). Niisugune spontaanne<br />
looduslike süsteemide <strong>ja</strong>otumine tasemeteks loob soodsa aluse<br />
matemaatiliste mudelite konstrueerimiseks.<br />
Matemaatikaga seonduvate käsitluste puhul omandab erilise tähenduse<br />
funktsiooni mõiste. Teadusfilosoofia a<strong>ja</strong>loos on funktsiooni mõiste<br />
etendanud erilist rolli diskussioonides bioloogia <strong>ja</strong> sotsiaalteaduste<br />
epistemoloogia üle. Bioloogias on seda esinenud eelkõige vaidlustes<br />
vitalistlike <strong>ja</strong> mehhanitsistlike lähenemiste üle elusorganismide mõistmises<br />
(Hempel 1965, Nagel 1961, Woodger 1929). Seejuures on loodusteaduslikust<br />
keelepruugist edukalt väl<strong>ja</strong> tõrjutud teleoloogilised mõisted<br />
nagu eesmärk. Niisuguse keelepruugi teadusesse tagasitoomise eest<br />
võitlemine on René Thom’i elutöö oluline osa. Thom on veendunud, et<br />
tänapäeva loodusteaduse suurimaks va<strong>ja</strong>kajäämiseks on aristotelliku<br />
materialismi <strong>ja</strong> finalismi kooskõla mittemõistmine.<br />
Thom’i Aristotelese käsitlusesse tuleb aga suhtuda tõsise ettevaatusega.<br />
Stageiriit tunnistas tõepoolest materiaalse põhjuse kui seletusviisi<br />
olulisust kõrvuti vormilise, toimiva <strong>ja</strong> eesmärkpõhjusega. Aristotelesele<br />
on aga oluline just nel<strong>ja</strong> põhjuseliigi koosmõju objektiivses<br />
reaalsuses kulgevate protsesside iseloomustamisel. Stageiriit ei rõhuta<br />
seejuures kuidagi eriliselt esimest <strong>ja</strong> viimast, s.t materiaalset <strong>ja</strong> eesmärkpõhjust.<br />
Tema <strong>ja</strong>oks on selgelt oluline eelkõige nel<strong>ja</strong> seletusviisi koostoime.<br />
Milleks siis rääkida just materialistliku <strong>ja</strong> finalistliku põhjuse<br />
koosmõjust, aga mitte neliksüsteemist? Thom’i Aristotelese käsitlus<br />
jätab mulje nagu ta näekski Stageiriidis materialisti. Niisugune seisukoht<br />
on kindlasti ekslik. Aristoteles polnud materialist mitte mingisuguses<br />
tähenduses.<br />
99
Change language