teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ravimiuuring <strong>ja</strong> ratsionaalne individuaalegoist<br />
kohustuslikkus lubab tuletada indiviidi otsuste suhtes või sunnib nende<br />
suhtes tuletama.<br />
D. Heydi artiklist (1996) selgub, et ratsionaalne suhtumine omab<br />
inimuuringutega seotud as<strong>ja</strong>olude puhul õigustava tegurina üksnes tühist<br />
mõju, ning on üsna lihtne demonstreerida, et paljud inimuuringud ei<br />
oma mitte mingit antud uuringusubjekti objektiivset huvi rahuldavat<br />
toimet. Õigluse argument teenib seda eesmärki mõnevõrra paremini, sest<br />
põhineb indiviidiülesel sotsiaalse kokkuleppe mõistel. Kuid et enamus<br />
eksperimente teenib tulevaste põlvkondade tervise parendamise eesmärki,<br />
jääb siin teostumatuks vastastikususe <strong>ja</strong> tasakaalustatuse ideaal,<br />
mis on sotsiaalse kokkuleppe idee üks kandetalasid. Järelikult on inimuuringus<br />
vabatahtliku katsealusena osalemise tegelikuks põhjuseks<br />
motiiv tuua kogukonnale kasu hoolimata sellest, kas selle eest ootab tasu<br />
või ei. Nimetatud tasandid on komplementaarsed.<br />
Egoistist <strong>ja</strong> tema otsuselangetamisviisist ning individuaalegoisti<br />
probleemsituatsioonist<br />
Kui ta on egoist, siis ta uurib põh<strong>ja</strong>likult, millist tulu annaks temale<br />
aprobeerimata ravimi tarvitamine <strong>ja</strong> milline oleks sellest tulenev riisiko.<br />
Egoist rehkendab tõenäosuslikult <strong>ja</strong> sel alusel sõnastab järeldused, mis<br />
tulenevad antud juhu suhtes poolt <strong>ja</strong> selle suhtes vastu käivatest loogilistest<br />
arvutustest.<br />
Seejuures esineb vähemalt üks empiiriliselt tingitud määramatus,<br />
mida saab formaliseerida, kuid mille formaliseerimine ähmastab teooriat,<br />
millesse see lülitatakse. Selleks määramatuseks on patsiendi oma<br />
arsti usaldamise määr. Kui egoist usaldab oma arsti, siis ta võtab arsti<br />
soovituse ravimiuuringus osalemisega seoses suuremal määral arvesse,<br />
kui aga ei, siis ta arvestab arsti soovitust vähe või ei arvesta seda üldse.<br />
Antud juhul ei ole usaldus meditsiinispetsiifiline, vaid ühiskonnaspetsiifiline.<br />
Probleemsituatsioon individuaalegoisti <strong>ja</strong>oks on jämedais joonis<br />
niisugune, nagu skeemil 1.<br />
185
Change language