teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ken Kalling<br />
Olemasoleva kriitika<br />
Väl<strong>ja</strong>pakutud lähenemises on vaieldamatult peidus teatav vastandumine<br />
seni domineerinud tendentsidele. Vastandumist olnule <strong>ja</strong> olevale on ka<br />
käesolevas, ilmselgelt defensiivses, kuid loodetavasti konstruktiivses<br />
kir<strong>ja</strong>töös, mille lähtekohaks on tõdemus, et kodumaises teaduse a<strong>ja</strong>loos<br />
on institutsionaalsete <strong>ja</strong> isikulooliste külgede, samuti teadussidemete<br />
uuringute vallas, metodoloogilises mõttes n-ö nišš täidetud. Silmas<br />
peetakse nt <strong>Tartu</strong> ülikooli a<strong>ja</strong>loo jäädvustamise raames väl<strong>ja</strong> kujunenud<br />
traditsioone (<strong>Tartu</strong> <strong>Ülikool</strong>i a<strong>ja</strong>loo-küsimuste sari, perioodiliselt väl<strong>ja</strong>antavad<br />
ülikooli/teaduskondade a<strong>ja</strong>loo üldkäsitlused ning teaduskondades<br />
aset leidvad aastapäevade tähistamised), kus on osalistel kindlad<br />
rollid ning publikul (telli<strong>ja</strong>il) ootused. Vastavas suunas töötavad <strong>Tartu</strong><br />
<strong>Ülikool</strong>i a<strong>ja</strong>loomuuseum, <strong>Tartu</strong> <strong>Ülikool</strong>i a<strong>ja</strong>loo komisjon ning rida muid<br />
institutsioone, kelle tegevus sageli ei ole keskendunud ainuüksi teadusa<strong>ja</strong>looga<br />
tegelemisele (isegi siis kui nimi seda eeldab — nt ülikooli<br />
a<strong>ja</strong>loomuuseumi puhul peetagu meeles muuseumitöö üha süvenevat<br />
seost show-business’iga, samuti muuseumi kohust koguda, säilitada<br />
jne). Teadusloo positsioon väl<strong>ja</strong>spool ülikooli on valdavalt samalaadne,<br />
s.t sõltuv tähtpäevadega kaasnevatest projektidest. Teisalt sobib olukorda<br />
iseloomustama Eesti teaduse biograafilise leksikoni koostamine,<br />
mis kinnistab arusaama teadusloost kui staatilisest entsüklopedistide<br />
tööpõllust.<br />
Üldistavalt võib siinkohal väita, et väl<strong>ja</strong> on kujunenud teatav teaduse<br />
a<strong>ja</strong>loo retseptsioon akadeemilises maailmas <strong>ja</strong> ühiskonnas. Selle retseptsiooni<br />
reformimisele on <strong>Tartu</strong> teadusloolaste projekt suures osas<br />
suunatud.<br />
Eelnevalt kirjeldatud keskkonnast võrsunud käsitlusi võib eeskätt<br />
vaadelda kui isiku- <strong>ja</strong>/või institutsioonilugusid, mille panus teaduse<br />
a<strong>ja</strong>lukku on sageli marginaalne, sest tavaliselt ei puudutata neis teadusliku<br />
mõtte arengut. Pigem toimub vastavas vallas isegi teatav devalvatsioon<br />
— nt sellistel puhkudel, mil mõnd perioodiliselt (sünni- <strong>ja</strong> aastapäevad)<br />
silmas peetavat isikut või (esma)avastust puudutatakse, mida<br />
aeg edasi, seda lihtsustatumalt.<br />
(Hea näide on siinkohal Nikolai Lunini <strong>Tartu</strong>s tehtud tööde, s.o vitaminoloogia<br />
sünni, käsitlemine. Kõige põh<strong>ja</strong>likum ülevaade sellest on<br />
58
Change language