teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
67<br />
Mälu paigad <strong>ja</strong> valged laigud<br />
puuduvad õigustusarutelud. Viimane oleks tähendanud seniste praktikate<br />
tegelikku kriitikat mida püüti vältida. Kaasaegsed tajusidki partei<br />
juhtkonna tollaseid üleskutseid valdavalt propagandana, ilma et tegelikult<br />
oleks midagi muutunud (Medvedjev 1987). Kuid samas võimaldas<br />
retooriline pöördumine vallandada latentseid kriitilisi emotsioone, kombata<br />
muutuste piire <strong>ja</strong> sõlmida vähem või enam var<strong>ja</strong>tud “ühiskondlikke<br />
leppeid” edasise tegevuse suhtes. “Ma olen meie ideoloogilist elu jälginud<br />
45ndast, 46ndast aastast peale, tõepoolest ei maksa olla naiivne.<br />
Aga ikka ütleksin, igaühes oleneb ka pisut — hoopiski mitte kõik, aga<br />
pisut ikkagi —, et see praegune ei oleks hoogtöö <strong>ja</strong> et meie edaspidine<br />
vaimne atmosfäär oleks tõesti XXVII kongressi järgne vaimne atmosfäär.<br />
[…]. See käib muuhulgas ka täna mitmel korral kõlanud mõtte suhtes<br />
kirjutada läbi meie lähiminevik, kirjutada läbi väl<strong>ja</strong>saatmised, küüditamised”<br />
(Tamm 1987: 90).<br />
Et avalikustamine on poliitika <strong>ja</strong> et see võiks hõlmata ka a<strong>ja</strong>loolist<br />
temaatikat, saab konkreetsema kinnituse alles 1986. aasta suvel, seoses<br />
NLKP KK otsusega a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong> Kommunist töö kohta. Aga ka siis jääb<br />
sõnastus retooriliseks, ehkki laiendab uurimispiirkonna eksplitsiitselt ka<br />
NLKP poliitika vigadest kirjutamisele (NLKP KK Otsus 1986: 5–6).<br />
Kuid mitte a<strong>ja</strong>loo uurimine, vaid ideoloogiatöö tõhustamine, mille osaks<br />
on partei a<strong>ja</strong>loo õpetamine, on tegelikult selleks tõukejõuks, mis sundis<br />
NLKP KK ka a<strong>ja</strong>loo uurimist liberaliseerima. Seega kujunes NLKP<br />
kalduvus totaalse ideoloogilise kontrolli seadmisele kõikide tunnetusvaldkondade<br />
üle omalaadseks lõksuks (Õpetada 1986).<br />
Kõige üldisemas mõttes võimaldas alates 1986. aasta kevadest nn<br />
avalikustamise poliitika seni a<strong>ja</strong>loolastele keelatud teemade, nagu Stalini<br />
terror, küüditamine, Eesti saatus 1940. aastal jne, ettevaatlikku muutmist<br />
avaliku arutluse objektiks (repressiooni ohu nõrgenemine). Selle protsessiga<br />
seonduvaid poliitilisi järelmeid — võimu kuritegude pal<strong>ja</strong>stusi<br />
(kes võltsis a<strong>ja</strong>lugu?) peideti/pehmendati tõe <strong>ja</strong> vale probleemi kõnetamise<br />
metafooridega. “Historismi printsiibi rikkumine, a<strong>ja</strong>looprotsessi<br />
omanäolisuse kaotamine, valged laigud tervetel a<strong>ja</strong>järkudel, skemaatilisus<br />
<strong>ja</strong> ilmetu esitusviis, need on ainult mõned õiglased etteheited” (Jakovlev<br />
1986: 28). Neid “teisi” aga ei järgnegi, selle etteheidete loeteluga<br />
kogu a<strong>ja</strong>looteaduse olukorra analüüs ka ammendub.
Change language