teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ülo Kaevats<br />
III<br />
Loogilise positivismi raames töötavad metodoloogid tõlgendasid lause<br />
või teooria vastavust faktidele kui selle lause või teooria kinnitamist,<br />
verifitseerimist meelteandmete, kogemuse või eksperimentide tulemuste<br />
poolt. Kuivõrd nad käsitasid teadmisena üksnes inimeste meelelise<br />
tunnetusega saadut ning et meelelises tajus antu on absoluutselt kindel,<br />
siis esialgu tundus, et vähemalt mõningat tüüpi lausete — empiirilise<br />
baasi — puhul on võimalik saavutada nende täielik <strong>ja</strong> lõplik kinnitamine<br />
faktidega, seega siis ka nende tõesus (vt näiteks Carnap 1966). Uurimisprogramm,<br />
kus formaalloogika vahenditega analüüsiti valmisteadmist<br />
hüpoteetilis-deduktiivse mudeli raames, tõi esile mitmeid põhimõttelisi<br />
probleeme. Teooria väited kirjeldavad vahetult idealiseeritud objekte <strong>ja</strong><br />
seetõttu edastavad nad tegelikkuse kohta teavet vaid selles ulatuses,<br />
missugusel määral tegelikkus ka<strong>ja</strong>stub teooria idealiseeritud objektides.<br />
See omadus teeb teooria kui teadmissüsteemi teatud määral autonoomseks<br />
tegelikkuse suhtes. Uute koostisosade lülitamist teooriasse juhivad<br />
sageli lihtsuse, mittevasturääkivuse, mugavuse, elegantsuse jt regulatiivid.<br />
Taoline teooria teatud tüüpi väidete tegelikkusega võrdlemise<br />
võimalusegi puudumine kallutas paljusid filosoofe <strong>ja</strong> teadlasi teadmise<br />
konventsionalistliku mõistmise suunas. Pealegi ilmnes, et teadusteooriate<br />
kõige olulisemate lausete empiiriliseks kontrolliks on va<strong>ja</strong> tegelda<br />
lõpmatu arvu juhtudega. Kuivõrd see aga on võimatu, siis tuleb leppida<br />
üksnes osalise verifitseeritavusega, mis aga välistab kindlustunde, et<br />
vaadeldav lause või teooria oleks tõene. Sedalaadi raskuste survel, mis<br />
loogilise positivismi teadmismudeli raames osutusid lahendamatuks,<br />
loobuti tõe mõistest <strong>ja</strong> asendati see osalise kinnitatavuse mõistega.<br />
Kui aga kinnitamisprotseduur ei suuda mitte kunagi anda lõplikku<br />
kindlustunnet selles, et meil on tegemist tõese teadmisega, siis on va<strong>ja</strong><br />
seesugusest lähenemisviisist hoopiski loobuda. Niimoodi arutleski<br />
Popper loogilise positivismi verifikatsionismi ning empiirilise baasi<br />
neutraalsuse <strong>ja</strong> teaduse kindla aluse põhimõtet kritiseerides. Lause või<br />
teooria fakti(de) abil kummutanud, saame kindlustunde, et meil oli<br />
tegemist väära väite või teooriaga. Kummutamine on vääruse kindel <strong>ja</strong><br />
lõplik kriteerium.<br />
142
Change language