teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ilya Prigogine’i ideede kriitikast<br />
Jean Bricmont’i poolt<br />
Leo Näpinen<br />
1. Sissejuhatus<br />
1977. a Nobeli keemiapreemia laureaat Ilya Prigogine on andnud suure<br />
panuse keemiasse, füüsikasse <strong>ja</strong> loodusfilosoofiasse. Prigogine’i teaduslikud<br />
<strong>ja</strong> filosoofilised pingutused – alates tema tööst termodünaamikas,<br />
läbi tema kuulsa panuse iseorganiseerumise mõistmisse tugevasti<br />
mittetasakaalulistes keemilistes süsteemides <strong>ja</strong> lõpetades tema viimaste<br />
aastakümnete tööga mitteintegreeritavate mikrofüüsikaliste süsteemide<br />
alal — on toonud selgust looduse a<strong>ja</strong>lise pöördumatuse mõistmisse <strong>ja</strong><br />
modelleerimisse. Prigogine erines enamikust täppisteadlastest selle<br />
poolest, et alates oma nooruspäevist kuni elu lõpuni luges ta erilise<br />
huviga humanitaaralast kir<strong>ja</strong>ndust, sealhulgas filosoofide (näiteks Henri<br />
Bergsoni, Alfred North Whiteheadi, Martin Heideggeri) tekste. Ka võttis<br />
ta mitme raamatu <strong>ja</strong> artikli kaasautoriks keemiku haridusega professionaalse<br />
filosoofi Isabelle Stengersi. Tavaliselt täppisteadlased, kui nad<br />
vahel juhtuvadki rääkima üldistel humanistlikel teemadel, on sunnitud<br />
toetuma üksnes oma kõrgkooliaegadel omandatud <strong>ja</strong> veel mälus säilinud<br />
eklektilistele filosoofilistele arvamustele. Seetõttu on nad väga mürgised,<br />
kui juhtuvad kritiseerima neist filosoofiliselt harituma kolleegi –<br />
Ilya Prigogine’i töid. Põlgust Prigogine’i <strong>ja</strong> tema ideid käsitlevate<br />
autorite suhtes on näidanud ka eesti intellektuaalid, kellest nii mõnigi<br />
usaldab filosoofiliselt harimatuid kriitikuid rohkem kui Prigogine’i<br />
ennast. Seda kinnitab ju kiirustatus Jean Bricmont’i Prigogine’i ideid<br />
kritiseeriva artikli tõlkimisega eesti keelde <strong>ja</strong> avaldamisega a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong><br />
Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 151–167
Change language