teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Andres Soosaar<br />
kvaliteediga on keerukamad struktuuri <strong>ja</strong> käitumisega kooslused, mida<br />
paljud uuri<strong>ja</strong>d kutsuvad mehhanismideks. Väga heaks illustratsiooniks<br />
on siin nn teadvuse neuraalsete korrelaatide problemaatika, mida peetakse<br />
kaasaegse teadvuse teaduse üheks kõige olulisemaks probleemiks.<br />
Teadvuse neuraalsete korrelaatide mõistega tuli esmakordselt väl<strong>ja</strong><br />
1994. aastal Francis Crick ning ta leidis produktiivse olevat keskendumist<br />
teadvuse teaduses mitte niivõrd igihal<strong>ja</strong>le keha-vaimu probleemile,<br />
vaid olema pigem realistlikult praktilised <strong>ja</strong> pöörama tähelepanu<br />
just teadvusnähtude <strong>ja</strong> ajusündmuste võimalikult mitmekesisele korreleerimisele<br />
<strong>ja</strong> alles seejärel piisavast korrelatsioonide kogumist väl<strong>ja</strong><br />
sõeluma põhjuslikkusest sugenevad teadvuse neuraalsed mehhanismid<br />
(Searle 1998; Soosaar 1998), mis võimaldavad teadvust allutada erinevatele<br />
alternatiivsetele stsenaariumidele <strong>ja</strong> manipulatsioonidele.<br />
Kuigi teadusliku uurimistöö valdkonnad on õige erinevad, on teadusliku<br />
teadmise formaat neid erinevates valdkondades ootamatult sarnane<br />
vähemasti kahel teadusliku seletuse tasemel. Kõrgemal positsioonil<br />
asuvad hüpoteesid <strong>ja</strong> teooriad kui võimalikud vastused teatud teaduslikele<br />
küsimustele. Hüpoteeside <strong>ja</strong> teooriate koostisesse püütakse sageli<br />
omakorda tuua teatud stereotüüpseid <strong>ja</strong> universaalsema struktuuri <strong>ja</strong><br />
omadustega komponente ning just siia peaksid platseeruma ka mehhanismid,<br />
olgu nad siis biomeditsiinis, närviteadustes, psühholoogias,<br />
sotsiaalteadustes, ma<strong>ja</strong>nduses vm. Loomulikult toetab <strong>ja</strong> inspireerib<br />
taoliste universaalsemate vaimsete konstruktide loomine <strong>ja</strong> rakendamine<br />
Kitcheri poolt esitatud teadusliku teadmise unifitseeritavuse positsiooni.<br />
Teaduste suureks eesmärgiks on tegelikkuse mõistmine, kuid samas on<br />
mõistmise arengujoon olnud käänuline ning nii mõnigi kord on teaduslike<br />
seletuste hindamisel kriteeriumiks mingid muud as<strong>ja</strong>olud kui vastavus<br />
reaalsusele. Sobivaks näiteks sellele võiks meie loo kontekstis olla<br />
Kitcheri (1981) teadusliku seletuse unifitseeritavus, mida ta peab<br />
muuhulgas ka loogilise empirismi mitteametlikuks teadusliku seletuse<br />
mudeliks ning mida tema arvates on hästi edasi andnud Herbert Feigli<br />
(1970) mõttekäik: “Teaduslike seletuse eesmärgiks on läbi aegade olnud<br />
unifitseerimine, s.t maksimaalse hulga faktide <strong>ja</strong> regulaarsuste mõistmine<br />
minimaalse hulga teoreetiliste kontseptide <strong>ja</strong> oletuste mõistetega“.<br />
Pole kahtlust, et mehhanism reaalsuse <strong>ja</strong> vaimse dualistliku saadusena<br />
annab sellesse doktriini väga olulise <strong>ja</strong> produktiivse panuse. Samas<br />
näikse mehhanismide ulatusliku dualismi vastu töötavat võimalused<br />
178
Change language